Varalised õigused
Kui autori isiklikud õigused peavad kindlustama autorile au ja kuulsuse, siis varalised õigused raha ja ülalpidamise. Autoriõigus on vahend teha raha oma loometööga. Ja selle võimaluse annavad teose suhtes autoriõiguse seadusega kehtestatud varalised õigused. |
Autori varalised õigused on tõeline äri
objekt. Neid võib nii loovutada (sisuliselt müüa) kui ka anda luba ehk litsents
nende kasutamiseks teiste isikute poolt. Kauplemise esemeks võivad olla kõik
autoriõiguse seaduse paragrahvis 13 ettenähtud varalised õigused oma kogumis või
üksikud varalised õigused eraldi.
Olulisemad autori varalised õigused on
järgmised (AutÕS § 13):
1) õigus teose
reprodutseerimisele (reproduction right). Reprodutseerimine
tähendab koopiate tegemist. Seega on tegemist õigusega lubada või keelata teha
oma teosest koopiat või koopiaid. See on põhiline autorile majanduslikku kasu
tagav õigus.
Reprodutseerimine hõlmab kõiki kopeerimise viise analoog-
või digitaalses vormis. Reprodutseerimiseks on näiteks raamatu trükkimine, kõne
või laulu salvestamine, nendest salvestistest koopia tegemine, failist koopia
(sealhulgas backup-koopia) tegemine, õppejõu loengu diktofoniga
lindistamine, selle lindistuse ümberkirjutamine käsitsi või digitaalses vormis,
artiklist fotokoopia tegemine, artikli salvestamine arvuti kõvakettale
jms.
Vaid autori nõusolekul tehtud koopia on legaalne. Autoriõiguse
seaduse IV peatükis on ette nähtud teose vaba
kasutamise juhud, mil teost lubatakse reprodutseerida ilma autori
nõusolekuta.
Ebaseaduslik reprodutseerimine kannab nimetust piraatlus ja
selline ebaseaduslik koopia on piraatkoopia. (AutÕS § 80¹).
2)
õigus teose levitamisele (distribution right). Teost
ei kopeerita reeglina lihtsalt niisama, vaid selleks, et selle teose koopiaid
kommertseesmärkidel või lihtsalt niisama levitada. Levitamine on teose või selle
koopia müümine, rentimine, laenutamine, kinkimine vms. Selline teose levitamine
saab toimuda autori eelneval nõusolekul.
Luba teost levitada on teatud
juhtudel autori ühekordne tahteakt. Pärast teose koopia esmamüüki, kinkimist või
muul viisil omandiõiguse üleandmist ei saa autor enam kontrollida teose
levitamist. See tähendab, et iga isik, kes on ostnud raamatu koopia, saanud
autorilt kingituseks graafilise lehe, monograafia või CD, võib seda teost või
teose koopiat edasi müüa või kinkida ilma autori nõusolekuta.
3)
õigus teost avalikult esitada (public performance
right) on klassikaline autori õigus. Selleks, et esitada avalikult teise
autori laulu, instrumentaalpala, loengut, ettekannet, luuletust, näidendit,
katkendit monograafiast jms, peab olema autori eelnev
nõusolek.
4) õigus teost tõlkida (õigus teose
tõlkimisele) on üks kirjandusteose autori põhilisi õigusi. Näiteks kui prantsuse
luuletaja luuletus, iiri kirjaniku romaan või rootsi autori draama soovitakse
tõlkida eesti keelde, siis on selleks vaja nende autorite eelnevat nõusolekut.
Sama nõue kehtib ka välismaiste laulutekstide tõlkimise osas.
5)
õigus teha teosest kohandusi (adaptsioone), töötlusi
(arranžeeringuid) või muid kohandusi (õigus teose töötlemisele). Näiteks kui
Eesti või Berni konventsiooni liikmeks oleva välisriigi autori mistahes žanris
muusikateost soovitakse muuta selle töötlemise teel, siis võib see toimuda vaid
autori eelneval nõusolekul. Kui kirjandusteost või õpikut soovitakse lühendada
või lihtsustada, siis saab seda teha vaid autori või tema õiguste omaja
(kirjastuse) nõusolekul. Antud näite puhul tuleb järgida ka autorite isiklikku
õigust teose puutumatusele. Seega igasugune teose omavoliline ümbertöötamine ja
muutmine autori algsest teosest erinevaks rikub nii autori isiklikke kui ka
varalisi õigusi.
6) õigus teost üldsusele
edastada raadio, televisiooni, satelliidi kaudu või taasedastada
kaabellevivõrgu kaudu (õigus teose edastamisele) nõuab autori eelnevat
nõusolekut.
7) õigus teha teos üldsusele
kättesaadavaks sellisel viisil, et isikud saaksid teoseid kasutada
nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal ehk õigus teose üldsusele
kättesaadavaks tegemisele kirjutati Eesti seadusesse alles 2005. a. EL
direktiivi alusel. Selle õiguse mõte on lubada teose kasutamist
digitaalkeskkonnas (internetis). Järelikult, mistahes teost, olgu see
muusikateos, kirjandusteos, kujutava kunsti teos jne võib internetis levitada
vaid juhul, kui autor on selleks selgesõnaliselt oma loa
andnud.
8) õigus koostada ja välja anda teoste
kogumikke (õigus teose kogumikele) tähendab seda, et kirjandusteoste,
muusikateoste, kujutava kunsti teoste jms teoste kogumikke saab välja anda vaid
autori, tema pärijate või teiste õiguste omajate nõusolekul.
9)
õigus teoseid üldsusele näidata (õigus teose eksponeerimisele)
tähendab seda, et autori teost võib reeglina panna näitusele, näidata
televisioonis, filmis jne vaid autori eelneval nõusolekul.
Autorile
kuuluvad veel mitmed muud paragrahvis 13 toodud ainuõigused. Autoril on seaduse
alusel õigus saada autoritasu selle eest, et ta lubab teistel isikutel nimetatud
õigusi kas üksikult või oma kogumis kasutada (AutÕS § 14).
Veel on
autoritel või nende õiguste omajatel
• õigus lisada teosele ja
autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile tehnilisi kaitsemeetmeid.
Tehniline kaitsemeede on mis tahes tehnoloogia, seade või komponent, mille
eesmärgiks on takistada või piirata teose, autoriõigusega kaasnevate õiguste
objekti või andmebaasi kasutamist viisil, milleks autoriõiguse omaja,
autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või andmebaasi tegija pole luba
andnud.
• õigus lisada teosele või autoriõigusega
kaasnevate õiguste objektile õiguste teostamist käsitlev teave. Õiguste
teostamist käsitlev teave on õiguste omajate poolt teose või autoriõigusega
kaasnevate õiguste objekti või andmebaasi juurde nende üldsusele suunamisel
lisatav mis tahes teave, mis
1) määratleb teose, autoriõigusega
kaasnevate õiguste objekti või andmebaasi,
2) fikseerib nende kasutamise
tingimused,
3) identifitseerib autori, autoriõigusega kaasnevate õiguste
omaja või andmebaasi tegija,
4) või sisaldab sellist informatsiooni
numbrite või koodidena.
Tsiteeritud ja refereeritud raamatust H.
Pisuke, Autor ja ülikool. Autoriõiguse alused, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004,
lk 40-45
Loe lisaks: http://www.autor.ee
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License