SÜMMEETRIAKS nimetatakse terviklahendust, kus pinna keskpunktist või teljest võrdsel kaugusel olevad osad on ühetaolised.
Sõna “sümmeetria” on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest “syn” ja “metros” ning tähendab võrdset mõõtu ja tasakaalu.

Igapäevases elus ja tegevuses ongi kombeks nimetada sümmeetriliseks iga kujundit, eset ja organismi, mille mõlemad pooled on ühetaolised.
Looduses esinevad puulehed, pungad ja õied, putukad ja liblikad, loomad ja inimene, on põhiliselt sümmeetrilised, muidugi suhteliselt ja ligikaudselt. Nad kõik omavad kaks poolt- vasaku ja parema, mis on ligikaudu kattuvad oma siluetilt ja suhtuvad teineteisesse kui peegeldused.

Kui käsitleda sümmeetria mõistet täpsuse ja täiuslikkuse seisukohast, ei tohiks looduses leiduvaid objekte sümmeetrilisteks nimetada vaid peaksime rääkima suhtelisest sümmeetriast. Vaatamata looduses ilmnevatele kõrvalekaldumistele nimetatakse õisi ja lehti jms siiski sümmeetrilisteks lihtsalt tunnetuse alusel. Sümmeetria õpetus käsitleb kujundite ja kehade mõõtmeid ja elementide ühtimist mingis korrapärases asetuses nii pinnal kui ruumis.

SÜMMEETRIA LIIGID

Matemaatiks liigitatakse sümmeetriat järgmiselt:

1) teljeline sümeetria

2) kesk-ehk tsentraalsümmeetria

3) sümmeetria tasapinna suhtes

4) eelnevate kombinatsioonid

Teljeline sümmeetria

Esineb nii tasapinnal kui ruumis. Kui kaks punkti, kaks ühtivat lõiku või kaks ühtivat kujundit asetsevad üks ühel pool, teine teisel pool sirget ehk telge nii, et nad ühtivad tasapinna kokkumurdmisel piki seda telge, siis nimetame neid sümmeetriliseks selle sirge suhtes.

Sama tulemuse saame ka peegeldamisega, kusjuures peegli stame risti joonise pinnaga. Kunstnike hulgas nimettaksegi sümmeetrilist kujundit peegelpildiks.

Teljelise sümmeetriaga kompositsioon võib olla ülesehitatud vertikaalile, horisontaalile või kaldsirgele.

Vertikaaltelg kujundis ja ka kompositsioonis on palju tajutavam ja kergemini haaratavam kui horisontaaltelg. Parem ja pahempool on mõjuvamad kui alumine ja ülemine. Kaldtelje kasutamine rõhutab kompositsiooni dünaamilisust.

Kesk-ehk tsentraalsümmeetria

Kesksümmeetria erineb teljelisest selle poolest, et pöörame mingit kujundit tasapinnal(joonise pinnal) ümber vabalt valitud punkti. Me nihutame kujundit ringjoont mööda ümber mingi punkti.

Tasapinnaline sümmeetria

Pinnakaunistuse seisukohalt saab sümmeetria nähtusi vaadata järgmiselt:

1) sümmeetria joonel – sirgel,kõveral,ringjoonel

2) sümmeetria pinnal – tasasel, kumeral, õõnsal

Eestpoolt mäletame, et sümmeetrilise kujundi või kaunistuse saamiseks peab toimuma mingisugune liikumine s.t. peab toimuma kujundi või tema osade ümberasetus kas peegeldamise või siis nihutamise või pööramise teel.

Sümmeetrilistele kujunditele on üheks iseloomulikuks tunnuseks see, et sarnased elemendid asetsevad teatavas korrapärasuses ja neid on võimalik ümber paigutada tetavate operatsioonidega, mitte aga juhuslikult.