Objektiivse testi punktisumma leidmisel annab iga õige vastus tavaliselt ühe punkti, sest suvaline küsimuse kaal tekitab lõpliku punktisumma leidmisel lahkarvamusi. Kui mõned küsimused annavad kaks punkti, mõned ühe punkti ja mõned poolpunkti on punktisumma leidmine rohkem komplitseeritud ilma kaasneva kasuta. Selline punktiarvestus on sarnane lihtsama protseduuriga, kus iga küsimus annab ühe punkti.

Kui õpilastele on öeldud, et tal tuleb vastata testi igale küsimusele, on lõplik punktisumma lihtsalt õigesti vastatud küsimuste arv. Mõned õpetajad eelistavad korrigeerida huupi arvamist, sest nad tunnevad, et punktiarvestus on siis täpsem. Pimesi arvamise korrigeerimist (Correction for Guessing) kasutakse enamasti siis, kui õpilastel on testi täitmiseks vähe aega ja kui neile on öeldud, et neid karistatakse huupi arvamise eest. Enam levinud valem, mida kasutatakse sellel eesmärkidel on: Punktisumma = Õiged - valed /(N-1), kus n on alternatiivide arv küsimuses.

Pimesi arvamise korrektsiooni valem eeldab, et õpilased ei tea küsimuse vastust ning nad pimesi valivad kõikide alternatiivide seast. Näiteks, kui õpilasel on alternatiivvastustega testis 60 küsimust õigesti vastatud ja 15 valesti, siis näitab see seda õpilane on pimesi vastanud 30 küsimusele. Valem ainult kõrvaldab õnnelikult arvatud küsimuste punktid, lahutades õigetest vastustest valed.

Punktisumma = 60 - 15 = 45

Selle valemi puuduseks on see, et tehakse oletus, kui õpilane vastust ei tea, valib ta pimesi ühe alternatiivi. Sellist pimesi arvamist juhtub testimise juures harva. Enamasti põhjustavad valesti vastamist usutavad hajutajad, küsimusest valesti arusaamine või asjast valesti arusaamine. Kui õpilane saab elimineerida mõned alternatiivid ja arvab järele jäänud alternatiivide seast siis, eelpool toodud valem alahindab edu võimalust. Kui õpilane valib vale alternatiivi arusaamatuse või usutavate hajutajate tõttu, siis see valem ülehindab edu võimalust.