Autoriõiguse seaduse kohaselt on autoriõigusega kaitstava teose tunnused järgmised:
1. Teos peab olema originaalne, see tähendab, et see peab olema autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Autoriõigusliku kaitse saamiseks ei nõuta teose originaalsust maailmauudsuse tähenduses, kuid kaitstav teos ei tohi olla üks-üheselt kopeeritud, tehniliselt kohandatud või äratuntavalt sarnane juba olemasolevate teostega;
2. Teos on kirjanduse, kunsti ja teaduse valdkonnas. Tehnikavaldkonnas loodut kaitstakse tööstusomandiga, kui see vastab tööstusomandi tunnustele. Autoriõigusega ei kaitsta näiteks hoone originaalset kütte-, kanalisatsiooni- või ventilatsioonisüsteemi ja muud tehnilist seadet, mis võib saada kaitset leiutise või kasuliku mudelina. Hoone kunstiline osa on kaitstav arhitektuuriteosena;
3. Teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis. See vorm (näiteks käsikiri, joonis, audio-, video-, digitaalne salvestis jms) on eelduseks, et teost saaks üldse kaitsta.
4. Teose objektiivne vorm peab andma võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult (nähes või kuuldes) või mingi tehnilise vahendi (salvestus- ja taasesitamisseadme) abil (§ 4 lg 2).

Ka suuliselt esitatud teos (näiteks loeng, ettekanne, kõne) on autoriõigusega kaitstav teos, sest Eesti seadus tunnustab teose suulist vormi.

Autoriõigusega kaitstavate teoste näidisloetelu on esitatud Autoriõiguse seaduses. Autor, kelle teos vastab § 4 lg 3 loetletud tunnustele, võib olla rahulik. Kui keegi vaidlustab teose autoriõigusega kaitstavuse ja väidab, et see teos ei ole originaalne ja järelikult pole autoriõigusega kaitstav, siis lasub just nimelt vaidlustajal kohustus tõestada, et teos ei vasta eespool toodud neljale tunnusele. Seda nimetatakse autoriõigusega kaitstavuse eelduseks ehk presumtsiooniks (AutÕS § 4 lg 6).

Autoriõigusega ei saa kaitsta otseselt teose sisu ennast (ideed, teooriat, hüpoteesi, kontseptsiooni, avastist jms). Seega ei kaitse autoriõigus mitte seda, mida öeldakse, vaid seda, kuidas öeldakse. Tõsi küll, tihti on sisu ja vorm lahutamatud, näiteks kujutava kunsti teostes. Kuid autoriõiguse missioon ja võimalused on suunatud just väljendusvormi kaudu loomingu kaitsmisele. See, et autoriõigus kaitseb teose väljendusvormi, on rahvusvaheliselt tunnustatud printsiip, mis on sisse kirjutatud mitmetesse rahvusvahelistesse lepingutesse ja Euroopa Liidu õigusaktidesse.

Seega kaitstakse artiklit, aruannet, maali, laulu, hoone väliskuju, ettekannet, arvutiprogrammi jms sellises sõnade, helide, kujundite, värvide jms seostatuses, mille autor on teosele andnud.

Autoriõiguse seaduse viiendas paragrahvis on loetletud need intellektuaalse tegevuse tulemused, mida autoriõigus ei kaitse. Autoriõigusega mittekaitstavate objektide loetelusse kuuluvad nii teose tunnustele vastavad loometulemused (õigusaktid, kohtulahendid, rahvaloominguteosed jms) kui ka sellised inimtegevuse tulemused, mis teoseks ei ole (faktid, andmed, uudised jms). Järelikult võivad kõik isikud selles ammendavas loetelus toodud tulemusi vabalt kasutada (tõlkida, trükis välja anda, lülitada oma õppekursusesse, andmebaasi, Interneti kodulehele jne).

Eriti väärib rõhutamist, et uued ideed ja teaduslikud kontseptsioonid kui sellised, faktid, üksikud andmed, päevauudiste sisuks olev teave jms ei ole autoriõigusega kaitstav ja on pärast avalikustamist kõigi poolt vabalt kasutatav. Seega väärib eriti kaalumist, kellele oma uuest ideest, teooriast, meetodist vms rääkida. Tasub küsida intellektuaalse omandi spetsialistilt, kas ja kuidas on võimalik neid loometulemusi siiski õiguslikult kaitsta (näiteks tööstusomandina, lepingu alusel vms teel).

Tähelepanelik tuleb olla rahamärkidega, mis on autoriõigusega kaitstavad teosed. Järelikult rahamärgi fikseerimine raamatu kaanel, illustratsioonina või reklaamis võib nõuda Eesti Panga eelnevat luba.
Samuti tuleb olla tähelepanelik tõlgetega. Kõigile on vabad vaid riigilt lähtuvad ametlikud õigusaktide, haldusdokumentide ja kohtulahendite tõlked. Absoluutne enamik selliseid tõlkeid Eestis on aga mitteametlikud, mille kasutamiseks tuleb eelnevalt saada õiguste omaja nõusolek (välja arvatud teose vaba kasutamise juhtudel).

Tsiteeritud ja refereeritud raamatust H. Pisuke, Autor ja ülikool. Autoriõiguse alused, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk 20-24.
Veebiviide: http://www.autor.ee