Teos
Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Kaitstava teose suhtes tekivad spetsiifilised õigused – autori õigused. |
Autoriõiguse seaduse kohaselt on autoriõigusega kaitstava
teose tunnused järgmised:
1. Teos peab olema originaalne, see tähendab,
et see peab olema autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Autoriõigusliku
kaitse saamiseks ei nõuta teose originaalsust maailmauudsuse tähenduses, kuid
kaitstav teos ei tohi olla üks-üheselt kopeeritud, tehniliselt kohandatud või
äratuntavalt sarnane juba olemasolevate teostega;
2. Teos on kirjanduse,
kunsti ja teaduse valdkonnas. Tehnikavaldkonnas loodut kaitstakse
tööstusomandiga, kui see vastab tööstusomandi tunnustele. Autoriõigusega ei
kaitsta näiteks hoone originaalset kütte-, kanalisatsiooni- või
ventilatsioonisüsteemi ja muud tehnilist seadet, mis võib saada kaitset leiutise
või kasuliku mudelina. Hoone kunstiline osa on kaitstav
arhitektuuriteosena;
3. Teos peab olema väljendatud mingisuguses
objektiivses vormis. See vorm (näiteks käsikiri, joonis, audio-, video-,
digitaalne salvestis jms) on eelduseks, et teost saaks üldse
kaitsta.
4. Teose objektiivne vorm peab andma võimaluse teost selle vormi
kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult (nähes või kuuldes) või mingi
tehnilise vahendi (salvestus- ja taasesitamisseadme) abil (§ 4 lg 2).
Ka
suuliselt esitatud teos (näiteks loeng, ettekanne, kõne) on autoriõigusega
kaitstav teos, sest Eesti seadus tunnustab teose suulist vormi.
Autoriõigusega kaitstavate teoste näidisloetelu on
esitatud Autoriõiguse seaduses. Autor, kelle teos vastab § 4 lg
3 loetletud tunnustele, võib olla rahulik. Kui keegi vaidlustab teose
autoriõigusega kaitstavuse ja väidab, et see teos ei ole originaalne ja
järelikult pole autoriõigusega kaitstav, siis lasub just nimelt vaidlustajal
kohustus tõestada, et teos ei vasta eespool toodud neljale tunnusele. Seda
nimetatakse autoriõigusega kaitstavuse eelduseks ehk presumtsiooniks (AutÕS § 4
lg 6).
Autoriõigusega ei saa kaitsta otseselt teose sisu ennast (ideed,
teooriat, hüpoteesi, kontseptsiooni, avastist jms). Seega ei kaitse autoriõigus
mitte seda, mida öeldakse, vaid seda, kuidas öeldakse. Tõsi küll, tihti on sisu
ja vorm lahutamatud, näiteks kujutava kunsti teostes. Kuid autoriõiguse missioon
ja võimalused on suunatud just väljendusvormi kaudu loomingu kaitsmisele. See,
et autoriõigus kaitseb teose väljendusvormi, on rahvusvaheliselt tunnustatud
printsiip, mis on sisse kirjutatud mitmetesse rahvusvahelistesse lepingutesse ja
Euroopa Liidu õigusaktidesse.
Seega kaitstakse artiklit, aruannet, maali,
laulu, hoone väliskuju, ettekannet, arvutiprogrammi jms sellises sõnade, helide,
kujundite, värvide jms seostatuses, mille autor on teosele andnud.
Autoriõiguse seaduse viiendas paragrahvis on loetletud need
intellektuaalse tegevuse tulemused, mida autoriõigus ei kaitse. Autoriõigusega
mittekaitstavate objektide loetelusse kuuluvad nii teose tunnustele vastavad
loometulemused (õigusaktid, kohtulahendid, rahvaloominguteosed jms) kui ka
sellised inimtegevuse tulemused, mis teoseks ei ole (faktid, andmed, uudised
jms). Järelikult võivad kõik isikud selles ammendavas loetelus toodud tulemusi
vabalt kasutada (tõlkida, trükis välja anda, lülitada oma õppekursusesse,
andmebaasi, Interneti kodulehele jne).
Eriti väärib rõhutamist, et uued
ideed ja teaduslikud kontseptsioonid kui sellised, faktid, üksikud andmed,
päevauudiste sisuks olev teave jms ei ole autoriõigusega kaitstav ja on pärast
avalikustamist kõigi poolt vabalt kasutatav. Seega väärib eriti kaalumist,
kellele oma uuest ideest, teooriast, meetodist vms rääkida. Tasub küsida
intellektuaalse omandi spetsialistilt, kas ja kuidas on võimalik neid
loometulemusi siiski õiguslikult kaitsta (näiteks tööstusomandina, lepingu
alusel vms teel).
Tähelepanelik tuleb olla rahamärkidega, mis on
autoriõigusega kaitstavad teosed. Järelikult rahamärgi fikseerimine raamatu
kaanel, illustratsioonina või reklaamis võib nõuda Eesti Panga eelnevat
luba.
Samuti tuleb olla tähelepanelik tõlgetega. Kõigile on vabad vaid
riigilt lähtuvad ametlikud õigusaktide, haldusdokumentide ja kohtulahendite
tõlked. Absoluutne enamik selliseid tõlkeid Eestis on aga mitteametlikud, mille
kasutamiseks tuleb eelnevalt saada õiguste omaja nõusolek (välja arvatud teose vaba
kasutamise juhtudel).
Tsiteeritud ja refereeritud raamatust H. Pisuke, Autor ja ülikool.
Autoriõiguse alused, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk 20-24.
Veebiviide: http://www.autor.ee
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License