Autoriõiguse seadus kehtestab põhimõtte, et isik, kelle nimi on fikseeritud teosel, loetakse selle teose autoriks. Seda nimetatakse autorsuse eeldamiseks ehk presumptsiooniks. Kui keegi vaidlustab autorsuse, siis peab just vaidlustaja tõendama, et teosel näidatud isik ei ole selle teose autor (AutÕS § 29).

Anonüümselt, pseudonüümi või autorimärgi all avalikustatud teose autoril on tema teosele kõik autoriõigused. Selliste õiguste tähtaeg on aga piiratud (70 aastat; üldreegel on autori elu ja 70 a pärast surma). Kuid pärast autori õige nime avamist saab teost kaitse üldise tähtaja raames. Sel ajal, mil autor hoiab oma anonüümsust, teostab tema varalisi õigusi see isik, kes õiguspäraselt avaldas teose. Näiteks kui ülikooli ajaleht avaldab üliõpilase kirja anonüümselt, siis teostab üliõpilase autori õigusi sellele artiklile ülikool, ja seda kuni momendini, mil üliõpilane avab oma nime.
Teose võib luua üks isik või mitu isikut ühiselt. Mitme isiku ühine panustamine teose loomisse toob kaasa ühise autorsuse (AutÕS § 30).

Ühisel autorsusel on kaks liiki – ühisautorsus ja kaasautorsus:
1) ühisautorsus tekib juhul, kui teos moodustab ühe jagamatu terviku. Näiteks kui kaks autorit on oma teose algusest kuni lõpuni kirjutatud lahutamatus koostöös, kellest kummalegi neist kuulub autoriõigus teosele tervikuna.
2) kaasautorsus tekib juhul, kui teos koosneb iseseisva tähendusega osadest, mille loojad on igaüks eraldi identifitseeritavad. Iseseisev tähendus on sellisel teose osal, mida saab kasutada sõltumatult teose teistest osadest.
Igale kaasautorile kuulub autoriõigus nii teosele tervikuna kui ka tema poolt loodud teose osale. Iga kaasautor võib enda loodud osi kasutada iseseisvalt ka väljaspool ühist teost (AutÕS § 30).

Samuti lepitakse kõik ühise teose kasutamise ja tasu jagamise küsimused kokku kaasautorite endi vahel. Kui mingil põhjusel eraldi kokkulepet pole, siis teostavad õigusi kõik kaasautorid ühiselt ja autoritasu jagatakse võrdsetes osades.

Juriidiline isik Eesti õiguses autoriks olla ei saa. Samas võivad juriidilisele isikule kas seaduse või lepingu alusel kuuluda nii autori varalised kui ka isiklikud autoriõigused. Kuid need juriidilisele isikule üleminevad õigused on reeglina vahetu looja õigustest tuletatud õigused. Autori õigused tekivad kõigepealt ikkagi autoril kui teose vahetul loojal.

Juriidilisel isikul kui sellisel võivad ka endal tekkida autoriõigused oma töötajate loodud teostele, kuid autoriks juriidilist isikut sellisel juhul ikkagi ei nimetata. Juriidilise isiku enda autoriõigus tekib näiteks kollektiivse teose loomisel (AutÕS § 31).

Seaduse otsese sätte alusel lähevad juriidilisele isikule üle varalised õigused töökohustuste täitmise korras loodud teostele ja riigile avalikus teenistuses loodud teostele.
Audiovisuaalsete teoste puhul lähevad autorite varalised õigused üle teose produtsendile (AutÕS § 33).


Tsiteeritud ja refereeritud raamatust H. Pisuke, Autor ja ülikool. Autoriõiguse alused, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk 47-51.
Veebiviide: http://www.autor.ee