Esseeküsimused võib jagada kahte rühma, võttes aluseks vastuse lubatud vabaduse astme:

• laiendatud vastusega esseeküsimus (extended response type)
• kitsendatud vastusega esseeküsimus (restricted response type)

Laiendatud vastusega esseeküsimuse korral antakse õppurile võimalus sõnastada oma vastus vabas vormis.

Näide:
Mille poolest erinevad tabelarvutusvahendid andmebaasidest?

Kitsendatud vastusega esseeküsimuse korral on vastuse olemus, pikkus või ülesehitus piiratud.

Näide:
Loetlege lühidalt 3 erinevust tabelarvutussüsteemide ja andmebaasisüsteemide vahel.

Esseeküsimuse üks eesmärke on anda õpilastele võimalus otsustada, mis faktid on nende arvates tähtsad, sõnastada vastust vastavalt oma arusaamisele, valida ise ideid jne. Esseeküsimustel on kaks puudust, mis piiravad nende kasutamist:

1. nendega on raske mõõta faktiteadmisi, sest küsimuste vastused võivad olla laialivalguvad ning testis saab kasutada ainult mõnda essee küsimust.
2. punktide andmine vastusele on ebaobjektiivne, sest vastus sõltub paljudest teguritest (nt. vastaja käekirjast, õigekirjast, hindaja meeleolust jne)

Piiratud vastusega essee küsimus vähendab eespool toodud puudujääke. Sellega saab paremini mõõta faktiteadmisi ja parandab punktide andmist. Samas ei saa mõõta sellega oskust ideed valida, ideede struktureeritust ja terviklikust, mis on vabavastusega küsimuse üks põhieesmärke.

Nagu erinevaid objektiivseid testiküsimusi, nii ka kitsendatud vastusega ega ka piiratud vastusega essee küsimusi ei saa kasutada kõikidel eesmärkidel võrdselt hästi. Küsimusetüübi valik sõltub tugevasti kavandatud õpitulemusest ja vähem praktilistest kaalutlustest nagu näiteks punktide andmise raskusest.