Esseeküsimused

Esseeküsimustele vastamisel  on õppuril  vabadus valida, hinnata ja esitada ideid oma sõnadega. See vabadus suurendab esse küsimuse väärtust komplekssete  teadmiste mõõtmisel. Essee­küsimuste vastustustele on raske anda punkte ning nendega on ebaefektiivne mõõta faktiteadmisi.

Esseeküsimusi tuleb  kasutada nende õpieesmärkide mõõtmisel, mida ei saa mõõta objektiivsete testiküsimustega. Õpitulemused,  kus on tähtis oskus valida, organiseerida, integreerida, seostada ja hinnata ideid, nõuavad vastamisel vabadust, mida algupäraselt pakub essee küsimus.

Esseetüüpi küsimused jagunevad kaheks - kitsendatud ja laiendatud vastusega esseeküsimused. Kitsendatud vastustega küsimuste puhul sageli piiratakse vastuse sisu kui pikkust.

iDevice ikoon Küsimuste näited:

Näide(laiendatud vastusega essee küsimus):

Mis on ametikirjade kirjutamisel arvuti eelis võrreldes kirjutusmasinaga?

Näide(kitsendatud vastusega essee küsimus):

Tooge välja vähemalt kolm eelist miks on arvuti ametikirjade kirjutamisel parem kui kirjutusmasin? Valige välja teie arvates kõige olulisem  eelis ja põhjendage seda.


Kuna kitsendatud vastusega küsimused on rohkem struktureeritud, siis on nad kasulikumad nende õpitulemuste mõõtmisel, mis nõuavad andmete tõlgendamist ja rakendamist. Igat õpitulemust, mida mõõdetakse objektiivse tõlgendusülesandega saab mõõta ka kitsendatud vastusega esseeküsimusega. Ainuke erinevus on selles, et tõlgendusülesande korral peab õpilane valima õige vastuse ja kitsendatud vastuse korral peab ta selle ise sõnastama ja kirjapanema.

Laiendatud vastusega küsimused võimaldavad õpilastel vastuste kirjutamisel kasutada informatsiooni, mis nende arvates on asjakohane, integreerida ja hinnata ideid, mida nad peavad sobivaimaks. See vabadus võimaldab vastajal demonstreerida oskust valida, struktureerida, integreerida ja hinnata ideid. Teiselt poolt selline vabadus teeb vastustele punktide andmise väga raskeks, mis tugevasti piirab tema kasutamist mõõtmise vahendina.

iDevice ikoon Eelised
Essee küsimustega saab mõõta kompleksset õpitulemust, mida ei saa mõõta teiste küsimuste tüüpidega. Laiendatud vastusega küsimus rõhutab mõtlemise ja probleemi lahenduse oskuste integreerimist ja rakendust. Objektiivsed küsimused, nagu näiteks tõlgendusülesanne, saab konstrueerida erinevate komplekssete teadmise mõõtmiseks. Esseeküsimusega aga saab mõõta oskust integreerida ja rakendada oskusi üldisel tasandil.

Esseeküsimusi on suhteliselt lihtne konstrueerida võrreldes teiste eelistega. See faktor on  tõenäoliselt peamiseks  põhjuseks, miks esseeküsimusi kasutatakse kõige sagedamini.


iDevice ikoon Puudused
Essee küsimuste vastustustele on raske ja aeganõudev  anda punkte. Uurimine on näidanud, et ühele ja samale vastustele võivad erinevad õpetajad erinevalt punkte anda ja  isegi samad õpetajad erinevatel aegadel võivad anda samale vastusele erinevalt punkte. Esseeküsimuste hindamine tuleb suurt tähelepanu pöörata õpitulemustele, vastasel juhul võib võrrelda punktide andmist olukorraga, kus "kolm pimedat meest hindavad elevanti." - üks  õpetaja rõhutab faktiteadmisi, teine ideede esitlust ja kolmas kirjutamisoskust.

Essee küsimustega testis saavad olla ainult väike arv küsimusi,  sest  küsimustele vastamine on aeganõudev. Selline väike esindatus teeb esseeküsimused ebaefektiivseteks faktilise informatsiooni mõõtmisel.


iDevice ikoon Küsimuste konstrueerimine
Esseeküsimuste konstrueerimisel tuleb  tähelepanu pöörata kahele probleemile: (1) kuidas konstrueerida esseeküsimusi nii, et see kutsuks esile soovitud käitumise ja (2) kuidas anda punkte.

Esseeküsimusi tuleks kasutada nende õpitulemuste mõõtmisel, mida ei saa rahuldavalt mõõta objektiivsete küsimustega. Esseeküsimuste kasutamine on alati õigustatud,  kui objektiivsed küsimused ei sobi soovitud õpitulemuse mõõtmiseks.

Küsimused tuleb formuleerida, nii et see kutsuks esile õpieesmärkides sõnastatud käitumise. Küsimusi ei tohi formuleerida kiirustades lootuses, et need mõõdavad tähtsat (aga äratundmatut) õpieesmärki. Enamasti on kitsendatud vastusega esseeküsimuse konstrueerimine lihtsam, kui laiendatud vastustega küsimuste formuleerimine.  Laiendatud vastusega esseeküsimuse korral teeb äärmiselt suur vabadus raskeks sõnastada küsimus nii, et õppuri vastus peegeldaks täpselt soovitud õpitulemust.

Iga küsimus tuleb sõnastada nii, et vastaja ülesanne on selgelt näidatud. Küsimuste formuleerimise ajal on eesmärgid õpetaja peas, kuid vahel ei suuda ta neid üheselt mõistetavalt edasi anda. Tulemuseks on see, et vastajad tõlgendavad küsimusi erinevalt ja annavad erinevaid vastuseid. Üheks võimaluseks on  küsimuse ümbersõnastamine, kuni soovitav vastus on selgelt välja toodud.

Kuna esseeküsimustele vastamine on aeganõudev, tuleb iga küsimuse juures ära tuua ka umbkaudne aja kulu vastamiseks. Näiteks, kui testis on objektiivsed ja esseeküsimused tuleb vastajat informeerid,  kui palju aega ta võiks kulutada ühe ja palju teise osa peale. Seda võib teha nii suuliselt kui ka kirjutada testi alguses.

Testi koostamise juures tuleb vältida olukorda, kus vastajad saavad ise küsimusi valida. Sageli antakse vastajale ette rohkem küsimusi, kui ta suudab vastata ning ta peab valima teatud arvu küsimusi, millele vastata. Kuna esseeküsimustega testides on suhteliselt vähe küsimusi, võib tekkida olukord, kus iga vastaja demonstreerib erinevaid õpitulemusi.


« Eelmine | Järgmine »