Lühivastusega küsimused

Lühivastusega ja lõpetav küsimus on mõlemad vabavastuselist tüüpi küsimused, kus vastuseks on sõna, fraas, number või sümbol. Sisuliselt on mõlemad küsimused samad, ainult küsimuse esitamise moodus on erinev. Lühivastusega küsimused on reeglina otsesed küsimused ning lõpetav küsimus koosneb lõpetamata seisukohast.

Lühivastusega küsimused sobivad suhteliselt lihtsate õpitulemuste mõõtmiseks, kuid on võimalik mõõta ka keerukamaid tõlgendusülesandeid, näiteks kui lühivastusega küsimust kasutakse diagrammide, graafikute jooniste tõlgendamisoskuse mõõtmiseks.

iDevice ikoon Küsimuste näited:

Lühivastusega küsimus:

Nimetage MS Office paketti kuuluva tabelarvutus programm? (MS Excel)

Lõpetav küsimus:

MS Office paketti kuuluva tabelarvutuse programmi nimi on ..... (MS Excel)


iDevice ikoon Eelised
Lühivastusega küsimus on üks lihtsamini konstrueeritav küsimuste tüüpe. Osalt sellepärast, et selle abil mõõdetakse suhteliselt lihtsat õpitulemust. Lühivastust kasutatakse enamasti informatsiooni meeldejätmise kontrolliks. Üheks olulisemaks eeliseks lühivastusega küsimuse puhul on see, et õppur peab vastuse sisestama. See vähendab õige vastuse ära arvamist, sest õppur peab meenutama õpitut või tegema vajalikud arvutused esitatud probleemi lahendamiseks. Osaline teadmine, mis aitaks valida õiget vastust, on ebapiisav selleks, et vastata korrektselt.

iDevice ikoon Puudused
Lühivastusega küsimuse üheks puuduseks on, et selle abil ei ole võimalik mõõta kompleksseid õpitulemusi. Teiselt poolt on neile ka suhteliselt raske punkte anda. Selleks, et punktide andmine oleks lihtsam tuleb küsimus hoolikalt sõnastada. Samuti hakkab hindamise juures olulist rolli mängima õigekiri. Testi koostamisel tuleb otsustada, kas õigekirja vigu arvestatakse või mitte.

iDevice ikoon Küsimuse konstrueerimine

Lühivastusega küsimuse sõnastamine ei ole nii lihtne, kui see esialgu paistab. Küsimuste konstrueerimisel tuleb silmas pidada mitmeid asjaolusid ning allpool anname mõned soovitused küsimuste konstrueerimiseks.

Küsimus tuleb sõnastada nii, et oodatav vastus oleks lühike ja konkreetne. Oodatava vastuse olemust saab lihtsalt õppuritele edasi anda testi alguses oleva juhtnööriga või/ja sobiva küsimuse sõnastusega.

Lühivastusega küsimuse aluseks ei tohi otseseks aluseks võtta õpikus esitatud seisukohta. Õpiku kontekstist välja võetud seisukohad on sageli liiga üldised ja ebaselged ning ei sobi lühivastusega küsimuse aset täitma. Sellised küsimused võivad tekitada efekti, et õppurid õpivad teksti pähe või loovad mingisuguse assotsiatsiooni sõnade vahel ega püüagi asja olemusest aru saada.

Soovitav on kasutada otseseid küsimusi, mitte lõpetamata seisukohti. Küsimuste sellise esitamise korral on kaks eelist. Esiteks, on see loomulikum õpilaste jaoks, sest selliseid küsimusi kasutatakse koolis õppetunnis iga päev. Teiseks on otsene küsimus sageli parema ehitusega ja väldib kahemõttelisust.

 


iDevice ikoon Küsimuste näited:

Halb näide:

Kus asub joonisel toodud aktiivne lahter?

Paremad näited:

  • Sisestage joonisel toodud aktiivse lahtri aadress.
  • Joonisel on toodud MS Exceli programmiaknas aktiivne lahter. Millises veerus asub aktiivne lahter? Sisestage veeru tähis.
  • Joonisel on toodud MS Exceli programmiaknas aktiivne lahter. Millises reas asub aktiivne lahter? Sisestage rea tähis.

Esimese küsimuse vastuseks võivad olla "veerus Y", "lehel Palk" või isegi "MS Exceli töövihikus". Teiste näidete puhul on küsimus parema struktuuriga ning on öeldud, mida vastuseks loodetakse saada.


« Eelmine | Järgmine »