Kõrvutamisülesanded
Kõrvutamisülesanded koosnevad kahte veergu paigutatud objektidest (sõnad, arvud, pildid või sümbolid). Õppur peab esimese veeru objektile seadma vastu objekti teisest veerust. Esimeses veerus olevaid valikuid, millele hakatakse paarilist leidma, nimetatakse eeldusteks (premises) ja teises veerus olevaid valikuid vastusteks (responses). On soovitav, et ühes veerus oleks rohkem elemente, kui teises, nii, et üks või enam objekti jääks vastuseta. Küsimuses kasutatavad eeldused peavad olema homogeensed ning neile peavad usutavalt sobima kõik vastused.
Tüüpiliselt saab kõrvutamisülesandega mõõta õppurite lihtsal assotsiatsioonil rajanevaid faktilisi teadmisi. Kui õpieesmärkides rõhutatakse oskust ära tunda seost kahe asja vahel ning on piisaval hulgal homogeenseid eeldusi ja vastusi, on see tüüp sobivaim. Kõrvutamisülesandeid võib kasutada mitmel erineval viisil, näiteks kõrvutades kuupäeva ja ajaloolist sündmust; terminit ja definitsiooni; reegleid ja näiteid; autoreid ja raamatuid; pilte ja sõnu jne.
Allpool paremas tulbas on antud programmiakna ülaservas olevad nupud ning vasakus veerus tegevused. Kirjutage iga nuppu ette talle vastava korralduse ees olev number.
1. Sulgemine 2. Avamine 3. Maksimaliseerimiseks 4. Minimaliseerimine 5. Suuruse taastamiseks |
Üheks kõrvutamisülesannete alamtüübiks on ümberpaigutusülesanded. Nendes on antud tegevused, mis tuleb teatud tunnuse alusel õigesse järjekorda seada.
Paigutage lõigu kopeerimise tegevused õigesse järjekorda. Kirjutage tegevuste ees olevatesse kastidesse vastavad numbrid:
- märgistan soovitud teksti lõigu
- viin kursori soovitud kohale
- valin menüüst Edit korralduse Paste
- valin menüüst Edit korralduse Copy
Kõrvutamisülesande konstrueerimisel tuleb kasutada homogeenseid loetelusid, sest need vähendavad huupi äraarvamise võimalust. Veergudes olevad loetelud peavad (võiksid) olema erinevate pikkustega, kuid samas tuleks vastajat instrueerida, kas iga vastust võib kasutada ainult üks kord või mitu korda. Ühel eeldusel ei tohiks olla liiga palju õigeid vastuseid. Kui veerud on võrdsed on õpilastel võimalik tuletada osad seosed.
Mõlemas veerus olevad punktid peaksid olema sõnastatud lühidalt ning lühemad vastused peaks paiknema paremal. Vastaja loeb esmalt ära pikema eelduse ning siis on tal võimalik kiirelt otsida õige vastus. Kui veerud oleks vahetatult, siis oleks vastuse otsimine aeganõudev ning eeldus võib vastuste lugemise ajal meelest minna.
Vastuste veerus olev info peab olema loogilises järjekorras nt sõnad tähestikulises ja arvud kasvavas järjekorras, sest see hõlbustab vastajal vastuse leidmist. Iga küsimuse ees peab olema ka juhend, kus on öeldud, mis on ühes veerus, mis teises ja kuidas seost tuleb näidata. Selline seletus hoiab kokku testimise aega.