Testimine e-õppes
Hindamise eesmärk
Hindamine omab tähtsust ja tähendust mitmel tasandil - õppijale, õppejõule kui ka õppeasutusele:
Õppeprotsessi läbi viies oleme me sunnitud pidevalt mõtlema, kaaluma ning vastu võtma otsuseid – mida õpetada, kuidas õpetada, millal õpetada jne. Tehtavad otsused enamasti rajanevad õppurite jälgimisel ja/või nende teadmiste-oskuste-hoiakute mõõtmisel.
Kuid millise informatsiooni alusel tehakse selliseid otsuseid? Üheks võimaluseks on õppurite jälgimine õppeprotsessi käigus. Näiteks, kui õppurid küsivad palju küsimusi võib see tähendada seda, et nad ei ole asjast õigesti arusaanud ja õppejõud peaks materjali veel kord selgitama; diskussioon klassis, võib näidata teemast erinevalt arusaamist; õppurite jätkuv huvi teema vastu aga seda, et tulevikus võiks antud teemale pühenduda pikemalt kui varem planeeritud.
Mõned otsused baseeruvad õppurite suulistel vastustel, teised õppurite tegelikel oskustel, kolmandad aga hoopis õppurite käitumisel, näiteks hääletoon. Reeglina on jälgimine ja vaatlemine mitteametlikud, subjektiivsed ning ei ole süstemaatilised, kuid samas mängivad need olulist rolli selleks, et efektiivselt õpetada.
Testid, praktiliste ülesannete hindamine, küsimuste küsimine ja teised õppurite õppimise mõõtmise viisid baseeruvad õppurite teadmiste, oskuste ja hoiakute objektiivsel mõõtmisel ning on mõeldud vaatlusprotsessist saadud subjektiivsele infole täienduseks. Õppejõud jääb ikka vaatlejaks ja otsustajaks. Mõõtmine üksnes pakub laiemat, süstemaatilisemat ja objektiivsemat alust otsuste tegemiseks.
Selleks, et teha otsuseid on vaja andmeid. Enamus otsuseid, mida tehakse õppeprotsessi käigus, nõuavad õppejõult õppurite oskuste, teadmiste ja hoiakute süstemaatilist mõõtmist. Kokkuvõtteks võiks öelda, et õpetamise efektiivsus sõltub informatsiooni hulgast ja selle kvaliteedist, mille baasil otsused tehakse.
Õppimise ja õpetamise seisukohast võib hinnata mitmeti:
- pakkuda õppeasutusele ja õppijale tagasisidet ja võrdlusvõimalusi;
- olla aluseks õppejõu tegevusele õppijate õppimise ja arengu toetamisel;
- aidata kaasa õppijate positiivse enesehinnangu kujunemisele;
- motiveerida õppijaid sihikindlamalt õppima;
- teavitada õppijaid nende arengust ja saavutustest.
Õppeprotsessi läbi viies oleme me sunnitud pidevalt mõtlema, kaaluma ning vastu võtma otsuseid – mida õpetada, kuidas õpetada, millal õpetada jne. Tehtavad otsused enamasti rajanevad õppurite jälgimisel ja/või nende teadmiste-oskuste-hoiakute mõõtmisel.
Kuid millise informatsiooni alusel tehakse selliseid otsuseid? Üheks võimaluseks on õppurite jälgimine õppeprotsessi käigus. Näiteks, kui õppurid küsivad palju küsimusi võib see tähendada seda, et nad ei ole asjast õigesti arusaanud ja õppejõud peaks materjali veel kord selgitama; diskussioon klassis, võib näidata teemast erinevalt arusaamist; õppurite jätkuv huvi teema vastu aga seda, et tulevikus võiks antud teemale pühenduda pikemalt kui varem planeeritud.
Mõned otsused baseeruvad õppurite suulistel vastustel, teised õppurite tegelikel oskustel, kolmandad aga hoopis õppurite käitumisel, näiteks hääletoon. Reeglina on jälgimine ja vaatlemine mitteametlikud, subjektiivsed ning ei ole süstemaatilised, kuid samas mängivad need olulist rolli selleks, et efektiivselt õpetada.
Testid, praktiliste ülesannete hindamine, küsimuste küsimine ja teised õppurite õppimise mõõtmise viisid baseeruvad õppurite teadmiste, oskuste ja hoiakute objektiivsel mõõtmisel ning on mõeldud vaatlusprotsessist saadud subjektiivsele infole täienduseks. Õppejõud jääb ikka vaatlejaks ja otsustajaks. Mõõtmine üksnes pakub laiemat, süstemaatilisemat ja objektiivsemat alust otsuste tegemiseks.
Selleks, et teha otsuseid on vaja andmeid. Enamus otsuseid, mida tehakse õppeprotsessi käigus, nõuavad õppejõult õppurite oskuste, teadmiste ja hoiakute süstemaatilist mõõtmist. Kokkuvõtteks võiks öelda, et õpetamise efektiivsus sõltub informatsiooni hulgast ja selle kvaliteedist, mille baasil otsused tehakse.
Õppimise ja õpetamise seisukohast võib hinnata mitmeti:
- õppija saab end hinnata ise,
- hinnata saab testide,
- ülesannete,
- rühmatööde,
- individuaaltööde abil,
- õppijad saavad üksteist hinnata