Teadmiste kontroll, hindamine ja tagasiside planeerimist alustatakse juba enne kursuse algust nii nagu teisigi õppetegevuse osasid. Selleks, et õppimine, kontroll ja hindamine moodustaksid ühtse terviku, tuleb need ka algusest peale tervikuks kujundada. Kuidas õppejõud õpetab, st mis meetodeid kasutab, milliseid õppematerjali alaosi ja oskusi tähtsustab, samad rõhuasetused peaksid ka kontrollimisel säilima.
Enne hindamistegevuse kavandamist tuleks vastata neljale küsimusele:

1. Mida soovin hinnata?

• õppija teadmisi, mida ta on omandanud kursusel (õpieesmärgi saavutamist)
• õppija edasijõudmist võrdluses tema eeltesti tulemustega

2. Kuidas soovin hindamist läbi viia?

• testimisega: valikvastustega test, essee küsimused jne
• rühmatööga
• individuaalste ülesannetega
• õppuri enesehindamise abil

3. Millal hindamine toimub?

• enne õppeprotsessi algust: õppija teadmiste hindamine
• õppeprotsessi käigus: formatiivne hindamine, aitamaks õppijal keskenduda sellele, mis aitab optimaalselt seatud õpieesmärke saavutada
• õppeprotsessi lõppedes: õppija teadmiste hindamine

4. Miks soovin hinnata?

• andmaks õppijale tagasisidet tema edusammude ja saavutuste kohta
• hindamaks oma panust ja saavutatut õppija juhendamisel

Hindamisel tuleb leida tasakaal refleksiooni, väärtuste andmise, mõõtmise ja testimise vahel, st. otsuste tegemisel tuleb tugineda nii kvalitatiivsele kui ka kvantitatiivsele infole.
Kuna kontroll ja hindamine on õppeprotsessi loomulik osa, peavad sellekohased täpsed juhised leiduma õppejõu poolt koostatud programmides ja kommenteerivates materjalides.

Siinkohal võiks välja tuua Kirkpatricku nelja astmelise mudeli hindamise planeerimiseks (Kirkpatrick):

1. aste (Reaction): õppuri individuaalne reageering - tema rahulolu õppega, seatud eesmärkidele vastavus, tulemuslikkus tuleviku reaalprobleeme silmas pidades.
2. aste (Learning): teadmiste hindamine - kas õppija teadmised ja oskused paranevad? Kasutades teadmiste hindamist (testid, ülesanded, esseed, uurimistööd) saab ka õppija teavet oma edusammude kohta ning vajadusel korrigeerida oma tegevust.
3. aste (Behavior): õppija tegelike oskuste hindamine - saab toimuda pikemas perspektiivis, pädevuse ja toimetuleku hindamisel reaalsete probleemide lahendamisena.
4. aste (Results): organisatsiooni kui terviku edukuse hindamine - pikaajaline hindamine organisatsiooni seatud eesmärkide (mitte)saavutamises.