Eelnevalt vaatasime mida ja kuidas hinnata. Hea õpetamise üheks esimeseks sammuks loetakse õpieesmärkide sõnastamist - soovitavate õpitulemuste defineerimist. See samm on ka oluline õppurite hindamise seisukohast.

Õpieesmärke on vaja, et

• varustada õppeprotsess suundadega (selgelt määratud õpitulemused);
• informeerida teisi õpetamise kavatsustest (õppuritele, lastevanematele, avalikkusele, kolleegidele);
• luua baas õpilaste hindamiseks (kirjeldada tegevused, mida mõõdetakse)

Õpieesmärkide sõnastamisel tuleb tähelepanu pöörata õpetamise erinevatele aspektidele. Õpieesmärk peab olema selgelt ja lühidalt formuleeritud oskus või tegevus, mida oodatakse, et õppur peale õpinguid oskab teha. Õpieesmärk peab sisaldama tegusõna, mis üksikasjalikult esitab õpitulemuse. Samuti peab tegusõna olema jälgitav st. kaks või enam õppejõudu on nõus, et õppur demonstreeris või ei demonstreerinud temale seatud oskusi.

Õpieesmärke ei tohiks sõnastada läbi

1. õpetaja tegevuse;
2. õpiprotsessi;
3. kursuse sisu;
4. kahe objekti.

Õppieesmärkide sõnastamisel tuleks esmalt sõnastada kursuse üldised eesmärgid ning siis ka väiksemad eesmärgid, mis on vajalikud üldise eesmärgi saavutamiseks.

Kasulik on sõnastada eesmärgid ka iga kursuse õppetüki kohta eraldi. Eesmärke sõnastades kasuta väljendeid: paika panema, kirjeldama, selgitama, järjestama, hindama, eraldama, eristama, analüüsima, kokku võtma, võrdlema, lisama, hinnangut andma, demonstreerima jne.

Selleks, et eesmärkide kirjutamine oleks lihtsam peaks õppejõud endalt pidevalt küsima – mida peavad õpilased olema võimelised tegema kursuse või õppetükki lõpus ning mida ei suutnud nad teha enne õppeprotsessi? Iga eesmärk peaks algama tegusõnaga, jättes ees ära fraasi “Õpilane peab olema võimeline … “.