Raamatukogu on suletud

27. jaanauril.

Raamatukogust laenatud raamatuid on võimalik tagastada A-korpuse fuajees asuvasse tagastuskasti koolimaja lahtiolekuaegadel. Lugeja tuvastatakse raamatul oleva vöötkoodi alusel. 

Kooli raamatukogu

Raamatukogu pindalaks on 320 m2, kuhu mahub ruumikas lugemissaal, hoidla, auditoorium, kabinet ning koopiakeskus.

Lugemissaalis on avariiulid, 24 arvuti töökohta, ajakirjanduse lugemisnurk, 20 lugeja töökohta. Koopiakeskuses saab teha koopiaid, printida nii must-valgelt kui värviliselt, köita, lamineerida. Kooli personalile pakume tööalaseks kasutamiseks erinevaid tehnilisi vahendeid (sülearvutid, dokumendikaamerad, tahvelarvutid, fotokaamera, veebikaamerad, mobiiltelefonid, chromebookid jne). Rühmatöö ruumis on võimalik läbi viia õppetunde ja koolitusi. 

Niidupargi tn 12, B408 (B korpuse 4. korrus)

E-N 8.00-16.00 R 8.00-15.00

Raamatukogu on iga kuu viimasel reedel suletud!

5682 0189

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

E-kataloog

Raamatukogus on kasutusel info- ja kataloogisüsteem RIKS - http://raamatukogu.hariduskeskus.ee/.

KKK

Korduma kippuvad küsimused

1. Mida pean tegema selleks, et saaksin kasutada raamatukoguteenuseid?

Raamatukoguteenuste kasutamiseks on vajalik täita lugeja registreerimiskaart.

2. Kas saan lugejapileti?

Lugejapiletiks on õpilaspilet.

3. Kui kaua võin hoida laenatud raamatut/ajakirja enda käes?

Raamatute tagastustähtaeg on 21 päeva, ajakirjadel 1 nädal, õppekirjandusel  90 päeva.

Ajakirja jooksva aasta viimast numbrit välja ei laenutata.

4. Mitu raamatut võib mul korraga käes olla?

6 raamatut

5. Kuidas saan pikendada raamatute/ajakirjade tagastamistähtaega?

Tagastamistähtaega saab pikendada telefoni, e-posti teel või raamatukogusse tulles.

5682 0189

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

6.  Mida pean tegema, kui avastan, et laenatud raamat on teise lugeja poolt rikutud?

Rikutud raamatust tuleb koheselt teavitada raamatukogutöötajat.

7. Mida pean tegema, kui kaotan raamatu?

Raamatu kaotamisest tuleb koheselt teavitada raamatukogutöötajat. Koos raamatukogutöötajaga leitakse sobiv variant raamatu asendamiseks.

Uudiskirjandus

 

 
Aeg - teekond nimega mees. 2022. Kohaviit 314/316.
 

Gaarder, Jostein. Apelsinitüdruk. 2019. Kohaviit 821.

 
Arheoloogilised kaevamised Pärnus. 2021. Kohaviit 902/904.
 
Lenna. Elu ilmaveerel. 2022. Kohaviit 78.
 
Neare, Viivi. Erivajadustega lapsed lasteaias ja koolis. 2022. Kohaviit 37.
 
Vändrik, Grethel. Idulaps. 2021. Kohaviit 005.
 
Saujani, Reshma. Julge, mitte täiuslik. 2020. Kohaviit 159.9.
 
 
Legrant, Tomas. Kelmi süda. 2022. Kohaviit 821.511.113. 
 
Koristamise käsiraamat. 2022. Kohaviit 646/649. 
 
 
 Vanaselja, Siire. Käsitöökingitused. 2020. Kohaviit 745/746.
 
Kivirähk, Andrus. Lend Kuule. 2022. Kohaviit 821.511.113.
 
 
Dorbek, Mauri. Ma tahan. Ma suudan. Ma võin. 2022. Kohaviit 616/618.
 
Larini, Monika. Mis värvi on töö? 2022. Kohaviit 331.
 
Kangur, Paavo. Rahasaladused. 2022. Kohaviit 336.
 
Kübler-Ross, Elisabeth. Surmast ja suremisest. 2022. Kohaviit 159.9.
 
Künnapas, Heli. Sõbrad nii ei tee. 2022. Kohaviit 159.9.
 
 
Lauamäng "Touché". 
 
Saar-Veelmaa, Tiina. Tööga õnnelikuks. 2022, Kohaviit 331.
 
Lauamäng "UNO All Wild!"
 
 
Vanaselja, Siire. Uueks loomine. 2022. Kohaviit 745/746. 
 
Collins, Tim. Vlogija päevik. 2017. Kohaviit 821. 

2023. aastaks tellitud ajalehed ja ajakirjad

Ajalehed:

parnu postimees

epl

maaleht

Ajakirjad:

  1. Anne&Stiil
  2. Autoleht
  3. Ehitaja
  4. Kaitse Kodu
  5. Maakodu
  6. Oma Maitse
  7. Raamatupidamisuudised
  8. Reisimaailm
  9. Sotsiaaltöö
  10. Tehnikamaailm
  11. Tervis Pluss

Näitused 2022/2023 õppeaastal

Jaanuarikuu näitused

Raamatunäitus "Uued raamatud" (raamatukogus)

Näitusele on välja pandud raamatud ja lauamängud, mis on soetatud raamatukogusse 2022. aastal. Tule ja tutvu ning laena huvipakkuv raamat või lauamäng. 

Fotonäitus "Ferrum Romanticus", autor Toomas Mitt (Tõstamaa Keskkooli direktor) (B-korpuse neljandal korrusel)

Tihtipeale küsitakse meilt, mis teeb Romantilisest Rannateest just Romantilise Rannatee. Mis on see romantika ja kus seda näha saab?

See on armastus ja see on kirg ning näha saab seda hetkel Tõstamaal, sest sealsed mehed on teinud Tõstamaast kõige ägedama ja romantilisema jõuludekoratsioonidega koha Eestimaal.

Projekti autori Alo Tomson lausus selle kohta nii: „"Ferrum Romanticus" ehk armastus raua või ka kui armastus rasketehnika vastu. Me ei pea pöörduma perearst doktor Madis Veskimäe poole selleks, et teada saada, et selline haigus on küljes Rutmar Nurmel (Harjase OÜ), Indrek Merasel (Mertex Mets OÜ), Margus ja Karl-Markus Tuulmehel (Tekamer OÜ), Raido Salgal (Trimastar OÜ), Rainer ja Jürgen Rannal (Sillametsa Talu), Eimar Martsonil ja Ergo Juursalul (Sooselja OÜ) ja Ragnar Teearul (Raveela OÜ). Gripp, koroona jms on selle kõrval köki-möki ja ütleme nii, et see haigus ei ole pehmodele. Igatahes, Tõstamaal läks rasketehnika jõulupuhkusele.“

Toimunud näitused

Raamatunäitus "Jõulukuu ettevalmistused" (raamatukogus)

Näitusele on välja pandud erinevad raamatud jõulude kohta. 

Näitus "Oleme silmapaistvad!", autor Eva-Mai Valdna (raamatukogus)

Õigesti kinnitatud helkur või helkiv toode teeb Sind sõidukijuhile pimedas nähtavaks!
Rippuv helkur tuleb kinnitada sõiduki tulede kõrgusele, maapinnast 50–80 cm kõrgusele. See peab olema igast küljest nähtav. Asulavälisel teel vasakul tee ääres kõndides peab helkur olema kindlasti paremal pool. Kui ületad sõidutee (vahet ei ole, kas maal või linnas), siis helkur jääb tihtipeale sõidukijuhile peitu, kuna sõidukid tulevad kõige pealt vasakult ja alles poole tee peal paremalt. Heaks lahenduseks on näiteks paremal pool rippuv helkur ning vasakul pool rullhelkur.
Helkivad tooted ei ole helkurid, kuid mida nähtavamaks ennast teed, seda parem!
Aina rohkem on näha liikluses erinevaid helkivaid tooteid – olgu selleks siis näiteks helkurprossid, helkurpaelad, helkurmaterjalist kindad, mütsid, joped ja kotid. Erinevaid võimalusi on lõpmatult palju! Pea meeles, et kanna vähemalt ühte sertifitseeritud helkurit (CE EN 13356 märgistus, lisaks on seal ka andmed tootja kohta ja nimetus „helkur)“! Eriti tubli oled, kui lisaks helkurile kannad ka helkivaid tooteid.
Mida rohkem on Sind näha, seda parem!
Kontrolli, kas Sinu helkur ikka peegeldab valgust tagasi! 
Helkur tuleb välja vahetada iga paari aasta tagant ning varem juhul, kui see on kriibitud või tuhmunud. Riietel olevad helkurribad kuluvad samuti nii riideid pestes ning siis, kui oled seda riiet juba mitu aastat kandnud. Kui soovid helkurit kontrollida, tee väike katse – kasuta selleks mobiiltelefoni välku või taskulampi ning tõsta see on silmade kõrvale. Teises väljasirutatud käes hoia helkurit ning lase valgusel selle peale paista. Töökorras helkur peegeldab valgust selgelt tagasi.
Kas teadsid, et… 
…helkuri idee sai alguse kassi silmadest? Idee tekkis teetöölisel Percy Shawil 1934. aastal sellest, et pimeda ajal valgustamata teel koju sõites helkisid talle aial istunud kassi silmad vastu.
…ilma helkurita jalakäijat märkab sõidukijuht alles 30 meetri kauguselt, kuid helkuriga näeb juht jalakäijat ligikaudu viis korda kaugemalt?
Vaata rohkem infot enda nähtavaks tegemise kohta meie kodulehelt: https://www.liikluskasvatus.ee/et/taiskasvanule/1/jalakaija/enda-nahtavaks-tegemine

Raamatunäitus "Krimikuu" (raamatukogus)

Novembris saab tutvuda erinevate krimiromaanidega. Ja nagu ikka, kes leiab sobiva teose, saab selle laenata. 

Fotonäitus "Fotokaga looduses", autor Kaari Kasemaa (B-korpuse neljas korrus)

Fotode autor on Sindi Gümnaasiumi 9. klassi õpilane. Fotograafiaga tegi ta tutvust ning sai esimesed teadmised Sindi Noortekeskuse fotoringis. Näitusele välja pandud fotod on tehtud loovtöö raames. 

Fotonäitus "Kogetud hetked", autor Aiver Oja (A-korpuse esimese korrus)

"Fotograafia kui hobiga olen tegelenud pea 11 aastat. 
Alguses sai kaamerat suunatud kõigele, mis liigutas või ei liigutanud, kuid siis hakkasin järejst enam keskenduma loodusele ja olen selle juurde jäänud. 
Looduses käimine on tänapäeva linnastuvas maailmas teraapiline tegevus. Tunde varjes istuses või lihtsalt sihitult mööda metsi kolades meel puhastub. Loodus annab jõudu, et igapäevatoimetused ära ei väsitaks, aga sellest pole lugu - ongi jälle põhjust metsa minna. 
Näitusele sai valitud fotod, mis on pakkunud erilise emotsiooni pildistamise hetkel või vahel ka hiljem."

Näitus "Karud" (raamatukogus)

 

Raamatunäitus "Öökapiraamat" (raamatukogus)

Näitusele jõudnud raamatute valiku tegid meie kooli õpilased ning töötajad. Igaüks, kes raamatukogu külastas, kirjutas talle kõige enam meeldinud raamatu autori ning pealkirja sedelile. Mõni lisas  juurde ka paar märksõna, miks see raamat just hea on. Sedelitest moodustus installatsioon „Raamatu soovituste puu“.
Kiidetakse väga erinevaid raamatuid, enim on pakutud kaasaegset noortekirjandust, samas ei puudu ka lapsepõlve lemmikud (näiteks Andrus Kivirähki „Kaka ja kevad“, Lewis Carrolli  „Alice Imedemaal“) ning klassika (Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus“, Oskar Lutsu „Kevade“).
Raamatu soovituste puu jääb meie raamatukogusse õppeaasta lõpuni, et kõik saaksid enda lugemissoovitusi puule kinnitada või sealt meelepärast lugemist valida.
Näitus „Öökapiraamat“ jääb avatuks oktoobrikuu lõpuni. Pärast seda on soovijatel võimalik neid lugemiseks laenata. Aktiivsemad on juba endale raamatu broneerinud!

  

Raamatunäitus "Tarkus tarviline vara" (raamatukogus)

Näitusele on välja pandud õpikud, mis on kasutusel kutsehariduses. 

Näitus "Ehvekti loomine läbi effekti", autor Eve Valdmaa (raamatukogus)

Näitusele on välja pandud vineerist loodud tooted ja tarbeesemed. Need on valmistatud laserlõikamise meetodil. 

                    

Raamatunäitus "Lood" (raamatukogus)

Iga elu on kordumatu. Iga elulugu on põnev. Milline on Sinu lugu?
Näitusele on välja pandud erinevate inimeste lood.

Raamatunäitus "Mõni õhtu romantikat" (raamatukogus)

Näitusel on eksponeeritud erinevate autorite armastusromaanid. Soovi korral saab huvipakkuva raamatu kaasa haarata. 
Näituse nimi on inspireeritud Heli Kirjastuse raamatusarjast „Mõni õhtu romantikat“.

Näitus "Me ise ilu tegijad", autorid R-21 õpilased ja õpetaja Kristel Sepp (raamatukogus)

Sellele näitusele on koondatud väike osa R-21 värvusõpetuse, stiiliõpetuse, rõivalisandite valmistamise teemade praktilisi ülesandeid.

Fotonäitus "#612" (A-korpuse esimese korruse galeriis)

Joosep Pärn sündis aastal 2006 Jõesuus Pärnumaal. Et sealkandis oli alatasa kuulda mootorratta põrinat, siis loomulikult soovis ka Joosep omale tsiklit. Kolmandal sünnipäeval see soov täitus.
Esimesest võistlusest võttis Joosep osa nelja-aastasena. Tasapisi kasvasid tsiklid ja kiirus. Esimese Eesti meistrivõistluste tiitli saavutas ta 2017. aastal 65cc klassis. 2020. aastal tuli Joosep 85cc klassis nii Eesti kui Soome meistriks. Hetkel on sihikul Euroopa meistrivõistlused – 2022. aastal on plaanis osa võtta kõigist üheksast etapist – ja juuniorite maailmameistrivõistlused, mis toimuvad sel aastal Soomes Vantaas. Joosep Pärn sündis aastal 2006 Jõesuus Pärnumaal. Et sealkandis oli alatasa kuulda mootorratta põrinat, siis loomulikult soovis ka Joosep omale tsiklit. Kolmandal sünnipäeval see soov täitus.
Joosepi tegemisi saab jälgida kodulehel (www.joosepparn.com), Facebookis (Joosep Pärn #612) ja Instagramis (@joosep612).

 

 

Fotonäitus "Esimene näitus - Pärnu pildid", autor Sebastian (B korpuse neljas korrus). 

Sebastian on Ülejõe põhikooli 8. klassi õpilane. See fotonäitus on tema loovtöö üks osa. Pildistamisega on ta tegelenud poolteist aastat. Käib Pernova tehnikamaja fotoringis. Need pildid on valminud fotoringis antud ülesannetena: käia ringi ja märgata detaile. 

 

Raamatunäitus "Uued raamatud" (raamatukogus)

Näitusel on eksponeeritud 2021. aastal raamatukogusse soetatud raamatud. Soovi korral saab end huvipakkuva raamatu järjekorda panna. 

                   

Fotonäitus "Märkamised" (B-korpuse neljanda korruse galeriis)

"Pildid on pisikesed märkamised. Helgest, värvikast, valguse ja varjudega loodusest, mis pakub ilu, üllatusi ja piiramatut rõõmu.
Annika vaatleb ümbrust fotokaameraga. Varjude mängud ja linnud – need on hetkel lemmikud ja oi, kui põnevad!
Elo käepärase telefoni kaamerasilma ette jäävad ikka ja jälle lilled ning suvesoojus. Hetkede tabamiseks ei ole eraldi retkedel käidud. Need ongi need pildid, mille keskel me elame ja toimetame; need hetked, mis on ise me juurde tulnud.
Soovime, et vaatajalgi oleks indu enda igapäevastes tegemistes leida ja tähele panna ka kõige tavalisemaid rõõmustavaid killukesi."

 "Magnetid ja pudeliavajad", kogu omanik Hevelin Antsmäe (raamatukogus)

Näitus on sarjast "Minu hobi". 
"Mulle ja minu perele meeldib väga reisida. Meie ühisest hobist on saanud meeldiv harjumus osta magneteid ja pudeliavajaid.
Avajad ja ka magnetid on ainult nendest riikidest, kus ise oleme käinud. Võõrastel ja sõpradel me neid tuua ei palu.
Vahest otsides magnetit või siis avajat, mis kõnetaks ka, on väga keeruline, püüame mõelda selle riigi kultuuri- ja tähtsamate paikade peale.
Tegelikult toon ma alati ka reisidelt kaasa kohvitasse, kuna need on igapäeva kasutuses, on neid ka katki läinud või nõudepesumasin lõpetanud tassi ilu.
Tihti juhtub, kui vaatame neid, siis tulevad meelde erinevate reiside mälestused.
Negatiivne külg on see, et neid koguneb nii palju, et neile väärilist kohta leida on raske.
Kui vaatate neid, ehk tuleb teilegi mõni lahe mälestus meelde oma reisist!" 
 

Laura Veel fotonäitus  (A-korpuse esimese korruse galeriis). 

"Sellel näitusel on pilte kõigest. Siin on nii kaameraga tehtud pilte kui ka telefoniga. Loodusest, inimestest. loomadest. Kirg pildistada ei ole kuskile kadunud! Olen siiani nii õhinal, kui näen enda jaoks midagi nii kaunist, et tahaks kogu maailmaga jagada. Loodan, et kasvõi üks pilt tekitab Sinus natuke erilisema tunde ja emotsiooni. Igal pildil on oma lugu. Võid proovida mõelda, mis on minu piltide lugu."

 

Raamatunäitus "Hiigelhulgal hõrgutisi" (raamatukogus)
Näitusel on eksponeeritud valik kokaraamatuid, kust on võimalik endale valida meelepärane pidusöök jõululauale. 

Raamatunäitus "Noortele" (raamatukogus)
Näitusel on eksponeeritud kaasaegne noorsookirjandus noortele ning hingelt noortele.
 

"eTwinning - mis see on?", Maie Jesjutina ja Ruth Leping (raamatukogus)

"eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis on töökeskkonnaks koolitöötajatele (õpetajatele, õppealajuhatajatele, raamatukogutöötajatele jne), kes töötavad Euroopa eri riikides. Koolid, kes on otsustanud osaleda Euroopa kõige põnevamas kogukonnas, saavad seal suhelda, koostööd teha ja projekte luua.  eTwinning käivitati 2005. aastal Euroopa Komisjoni e-õppe programmi raames ning on alates 2014. aastast kindel osa Erasmus+ ist, ELi hariduse, koolituse, noorte ja spordiga tegelevast programmist.
Näitus on pühendatud meie pikaajalisele eTwinningu projektitööle, millega alustasime  2006. aastal. Meie tööd on leidnud tunnustusi projektivõistlustel ja saavutanud kvaliteedimärke.
2019-2020 a pälvis Pärnumaa Kutsehariduskeskus ainsa Eesti kutseõppeasutusena eTwinningu kooli aumärgi.
Täname oma toetajaid ja eTwinnngus osalejaid koostöö eest ning ootame uusi osalejaid  projektidesse."

 

Näitus "ETTEVAATUST! NÄITUS! LIIKLUSKASVATUSEST LÄBI AEGADE", auto Eve-Mai Valdna (raamatukogus)

Näitusel on eksponeeritud mitmesugused liikluskasvatusalased materjalid, vanimad eksponaadid pärinevad 1930-ndatest aastatest.
Näha saab temaatilisi plakateid, voldikuid, õpikuid, ajakirju, kleebiseid, fotosid, postkaarte, lauamänge ning erinevaid liiklusohutusvahendeid läbi aegade.
Külastajatel on võimalus lahendada viktoriini ning osalejate vahel loositakse välja auhindu.

 

Fotonäitus "Anu Peterson", (B-korpuse neljanda korruse galerii)

Anu elab ja töötab Tõstamaal. Siinsed fotod on ta üsna värske harrastuse esimesed katsetused.
„Alustasin aktiivsemalt looduse pildistamisega umbes poolteist aastat tagasi. Avastasin, et looduses liikudes on nii palju põnevat, mida pildile püüda. Aga tunnistan ausalt, et fotograafias olen alles täiesti võhik ja algaja ning teen seda lihtsalt hobi korras. Esialgu pildistasin kompaktkaameraga, kuid siis tekkis tunne, et võiks proovida peegelkaamerat. Ostsin kasutatud peegelkaamera ja hakkasin lihtsalt katsetama. Palusin tuttavalt fotograafilt natuke abi, et fotograafia põhitõed selgeks saada, kuigi need särid, avad, ISOd jm on mulle siiani veel üsna segased. Arenemisruumi on veel kõvasti. Aga minu jaoks on kõige olulisem loodusest saadav emotsioon. Üritan vabadel päevadel palju looduses liikuda ja mul on välja kujunenud oma lemmikrajad. Põhiliselt liigun kodu ümbruse metsaradadel ning väga tihti ka mere ääres. Kõige rohkem olen pildistanud linde ja kohanud nüüd ka selliseid liike, keda varem polnud näinudki. Näiteks olen viimase aasta jooksul saanud üsna lähedalt imetleda händkakku, kodukakku ja värbkakku. Munalaius olen pildile püüdnud roohabekad, mustsaba-vigled, ristpardid ja palju teisi huvitavaid liike. Ja mida rohkem liigud, seda rohkem hakkad looduses tähele panema, tunnetama, märkama. Hakkad taipama kus, millal ja keda võid kohata. Liikumine värskes õhus ja positiivsed emotsioonid loodusest aitavad nö akut laadida. Jagan enda fotosid ka Instagramis, anu.peterson kontol."

Näitus "Erinäolised pastakad" (raamatukogus)

 

Raamatunäitus "Õppimise ja õpetamise võlu/valu" (raamatukogus)

 

Lingid

KOOSTÖÖPARTNERID

htm logo

archimedes logo

harno logo

progetiiger

 

ÜLDANDMED

Koordinaadid N58.385768, E24.540174
Registrikood 70006369
Tehingupartneri kood 007001
Arveldusarve: Rahandusministeerium
SEB: EE891010220034796011
Swedbank EE932200221023778606
Luminor bank EE701700017001577198
Viitenumber (arved): 2800082789
Viitenumber (toetused): 2800047737
E-arved (info)

Andmekaitse: Bert Blös (Privanor OÜ)
andmekaitsespetsialist[at]privanor.ee
(+372) 5379 4636

KONTAKTID

Üldtelefon (+372) 442 7888
Direktor (+372) 445 9467
Õppekorraldus (+372) 442 7871
Sisseastumine (+372) 5688 9840
Täiendus- ja ümberõpe (+372) 445 1968
A-korpuse valvelaud (+372) 445 9464
Õpilaskodu valvelaud (+372) 445 1965
Õpilaskodu juhataja (+372) 58607746
Raamatukogu (+372) 5682 0189
Kooliõde (+372) 445 9463, (+372) 5344 5246
Kõigi töötajate kontaktid (link)