Veebruarikuus korraldasid Pärnumaa kutsehariduskeskuse koka eriala teise ja kolmanda kursuse õpilased Paikuse lasteaia töötajatele Pimeõhtusöögi. Jah, just nimelt, selle ürituse nimi oli Pimeõhtusöök. Valmistasime neile 3-käigulise õhtusöögi, kuid sööma pidid nad pimedas toas silmaklapid ees. Algul tundus see endalegi väga veider, kuid samas kindlasti huvitav ja teistsugune kogemus. Pärast iga roa söömist oli osalejatel võimalus kirja panna, mida nad enda arvates sõid ning hiljem anti infot selle kohta, mis tegelikult taldrikul oli. Meie päev algas suurte ettevalmistustega. Eelmisel päeval panime ööpäevaks ahju madalal temperatuuril veisepõse ja harjutasime ning proovisime, kas ikka toidud tulevad sellised nagu õpetajad olid menüüsse kirjutanud. Loomulikult tulid toidud eelneval päeval suurepäraselt välja! Jõudis kätte Pimeõhtusöögi päev. Alustasime oma ettevalmistusi kell 14. Arvasime, et meil on aega maa ja ilm. Tegelikult kujunes kõik vastupidiseks- lõpuks kui oma ettevalmistustega alustasime, avastasime, et küpsised, mida tegema pidin mina, ei tulnud üldse sellised nagu eelmisel päeval. Lisaks tarretis ei tarretunud ära ning jäätis ei olnud piisavalt kõva. Loomulikult oli õpetaja rohkem paanikas kui meie kõik. Kindlasti käis õpetajal peast läbi mõte, et nüüd on kõik, meil pole midagi magustoiduks lauale panna. Kell aga tiksus ja meie pidime hakkama Paikuse poole sõitma. Loomulikult polnud tarretis ära tarretunud ja jäätis selline nagu peab. Käed värisesid ja süda puperdas sees-nüüd kõik kukub läbi ja ei saa me millegagi hakkama. Imekombel Paikusele jõudes oli tarretis selline nagu peab ja jäätis piisavalt tahke, et taldrikule panna. Võib öelda, et kivi kukkus südamelt. Vedasime kõik oma ettevalmistatud toorained Paikuse lasteaia kööki. Pinged oli selleks hetkeks juba kusagile kadunud. Aega serveerimiseni oli, otsustasime veidi tuju tõsta ja head muusikat kuulata. Jõudis kätte esimese eelroa aeg. Taldrikutel olid karask, suitsukanavaht, õuna-ploomivürtsmoos ja salatipadi. Pearoaks oli veisepõsk, punaseveinikaste mustsõstraga, küpsetatud pastinaak, porgandipüree ja röstkruup. Magustoiduks pakkusime vahustatud marjatarretist šokolaadikastme, tuille küpsise ja ise tehtud vaniljejäätisega. Iga kord kui roa välja saatsime, olime kindlad, et osa toitu tuuakse tagasi. Kui aga taldrikud kööki tagasi jõudsid, polnud neil toidukübetki! Meil tekkis lausa küsimus, kas sööjad ikka olid silmaklappidega. Kui õhtusöök hakkas lõpule jõudma, kutsuti kõik teenindajad ja kokad söögisaali, kus meile jagati tänukirjad ja šokolaadi. Kõik lasteaia töötajad, kes õhtusöögil olid, jäid väga rahule ning said suurepärase kogemuse võrra rikkamaks.
Mina ja minu toredad kaaslased saime aga sellest õhtust suurepärase kogemuse ja kavatseme ka tulevikus end täiendada selliste toredate üritustega.
Andra Holland , K15A õppegrupi õpilane
