Perekond Keskpaik eesotsas isa Riho ja poegade Rando, Ragnari ja Rasmusega on kõik Pärnumaa Kutsehariduskeskuses oma puusepateadmisi omandanud või täiendanud.
Riho Keskpaik täpsustab, et tema on olnud iseõppija, aga kutsekoolis omandas ta ehituspuusepa 5. taseme kutsetunnistuse. Seda on vaja kas või selleks, et oleks võimalik hangetes osaleda, lisab ta.
Pojad isa jälgedes
Vanim poeg Rando lõpetas kutsekooli kümmekonna aasta eest, Ragnar kolm aastat tagasi ja Rasmus mullu. Kõik mehed on erialalt ehituspuusepad ja teevad oma igapäevatööd Häädemeestel, kus ühe oma firmadest on isa juba vanimale pojale üle andnud. Puidutööd tehakse avaras hoones, mis ehitatud sigalaks, kuid sellel otstarbel pole kunagi kasutatud.
Kui Riho Keskpaik hakkab üles lugema, mida kõik on tehtud ja tehakse, saab loetelu üsna pikk. Kõikvõimalikud puidutööd tähendab, et kohapeal valmivad palkmajad n-ö otsast lõpuni ehk võtmed kätte, nii et isegi köögimööbli saab sisse, kui tellija soovib. Praegugi on töös suur palkmaja, kahekordne hoone kahe verandaga, mis siin valmis tehakse, seejärel lahti võetakse ja kohapeal üles pannakse. Aga mitte ainult palkmajad ei valmi Häädemeestel. Facebookist võib näha piltidelt terrasse, varjualuseid, välibaare, saunu, suvilaid. Renoveeritakse ka vanu maju. Üks oluline partner on RMK, kellele on ehitatud matkaradu ja vaatetorne, grillimise ja istekohti mitte ainult kodumaakonnas, vaid üle Eesti.
„Pigem olemegi töid teinud rohkem mujal kui Pärnmaal,“ sõnab Riho Keskpaika ja nimetab saari, Lõuna- ja Põhja-Eestit, kus nende töid näha võib. Nüüd selgub ka, miks tema ei ole läinud välismaale tööle, kuigi tal kogemus on, tööd on tehtud ka piir taga ja tulu on suurem olnud kui sama tööd siin tehes. „Kui sõidad Eestimaal ringi ja näed omatehtud töid, siis on hea tunne,“ ütleb ta. Välismaal tehtu jääb sinna, kaugele.
„Teeme oma tööd nii, nagu tehti vanal ajal,“ ütleb ta ja lisab, et tema õpetab omamoodi, koolis õpetatakse teistmoodi ja noortel ongi vaja rohkem uut õppida, näiteks CNC tööpinkidel töötamist jm töid, mida masinatega tehakse. Kutsekoolis õppimisest on tema sõnul seegi kasu, et seal õpetatakse teisiti mõtlema, arutlema, uut vaatenurka nägema.
Kõik Keskpaiga kolm poeg on õppimise ajal osalenud noorte kutsevõistlustel Noor Meister ja saavutanud seal kuld- ja muidki medaleid. „See on kooli teene,“ ütleb isa. Kutsevõistlusi võib võrrelda spordiga, kus saavutus tõstab võistleja eneseusku, lisab võidukate poiste isa.
Praktika annab tööst selgema arusaama
Riho Kekspaik on Pärnumaa Kutsehariduskeskusega seotud praktikantide kaudu, keda on tema käe all palju olnud. Ta arvab, et tema juurde on saadetud paremad õppurid, need, kellel on olnud huvi eriala vastu. Kes kevadel praktikale on tulnud, on sageli jäänud suvekski tööle.
Praktika esimesel päeval on ettevõtjal kombeks uue tulijaga pikemalt vestelda. Ta tahab teada sedagi, kas noor on tulnud lihtsalt praktikat läbi tegema või see töö teda huvitab ka. Näiteks ütles praegune praktikant algul, et peale lõpetamist ta sel alal tööle ei hakka. Aga nädal hiljem tunnistas, et see töö on päris huvitav. Riho enda pojad on praktikal olnud hoopiski mujal, mitte isa juures, ja üks neist isegi Soomes. Tema firmas on kaugeim praktikant olnud Islandilt, aga ka lõunanaabrite juurest.
Kutsekoolis eriala omandamine pole mitte tupiktee hariduses, nagu mõned ekslikult arvavad. Riho Keskpaik kummutab selle mõtte ja ütleb, et sel erialal saab näiteks edasi õppida TTÜs puidutehnoloogiaga seotud erialasid. Kui noorel on valida kas gümnaasiumi või kutsekooli vahel, siis tema soovitus oleks õppida Pärnumaal kutsehariduskeskuses, sest sealt saab lisaks keskharidusele ka erialaoskused.
Töö ei lõpe
Puidutöö ettevõtjale ei paista tööde lõppu. Vastupidi, väidab Keskpaik, kes tegutseb peatöövõtjana ja kasutab lisaks alltöövõtjaid. Samuti on pojadki ettevõtjad. Riho Keskpaik ütleb, et tööd tuleb pidevalt juurde ja oskustöölistest on hoopis puudu.
Puusepp on Keskpaiga peres lausa põlvkondade amet, sest ka Riho isa oli puusepp. Ja Rihole meeldis puutöö nii, et kooli tööõpetuse tundidest lahkus tema ikka viimasena ja sellestki jäi väheks - ta käis koolis veel ka tööõpetuse ringis, kus samuti tehti puutöid, mis poistele jõukohased.
Kui ta 2000. aastal alustas palkmajade ehitamist, arvates on tegija, siis viie aasta pikkuse kogemuse järel avastas, kui palju on töö käigus juurde õppinud. Samasugune mõte, et nüüd olen tegija, on tulnud pähe hiljemgi uute kogemuste ja oskustega. Nii on kogu aeg oskusi lihvitud. „Pigem on palkmajade ehitamine nagu kunstniku töö,“ tõdeb mees nüüd, mil kogemust pea veerandsada aastat.
Küsin mis oskused võiks olla selle töö heaks eelduseks, ja saan vastuseks, et annet peab olema, et osata ette näha. Vaja on oskust joonistest aru saada, mõelda tööde järjekorra peale. Ja selle kõige omandamiseks ongi vaja kutsekoolis õppida, ütleb mees, kes on olnud iseõppija.
Annika Poldre
Loe ka Häädemeeste valla lehest: https://haademeestevald.kovtp.ee/documents/18024992/39396881/Liiviranna+Mai+2024_ex.pdf/582b22ce-b2df-4519-9ee1-ef608a61b8ef
Foto:Ehituspuusepad. Vennad Ragnar (vasakul) ja Rasmus Keskpaik on mõlemad Pärnumaa KHK ehituspuusepa eriala lõpetanud. Pildil on nad oma poolelioleva töö – palkmaja ehitusel.
FOTO: Erakogu
Loe ka eriala kohta täpsemalt: https://www.hariduskeskus.ee/index.php/sisseastujale-pea-2/eriala-valik/kutsekeskharidusope-4/106-puitkonstruktsioonide-ehitus
