Materjalid mööbli pehmete osade remondiks

Mööbli vedrud Vedrud määratluselt, mida kasutatakse pehme mööbli valmistamisel, võib jagada kahte rühma: töötavad kokkusurvele ja tõmbele. Esimeses rühmas on spiraalsed (kaheja ühekoonusellised ning silindrilised) ja pidevpunutisena, täites pehme osa põhifuntsiooni; teises rühmas sik-sakkujulised “ussitaolised” ja silindrilised tõmbevedrud, olles pehme osa elastiliseks aluseks.

Vedrusid hakati kasutama pehmel mööblil XIX sajandi algul. Need olid põhiliselt üheja kahekoonuselised vedrud, valmistatud 3; 3,5; ja 4 mm jämedusest traadist keerdearvuga 4st kuni 8ni, kõrgusega 90 kuni 335mm Korrosiooni kaitseks kaeti neid tsingi, pronksi või vasega. 

Antiikvaarse mööbli restaureerimisel vedrud puhastatakse mustusest ja roostest ja nende deformatsiooni puhul tehakse nad korda. Kaotused täidetakse analoogiliste vedrudega vanadest toodetest (kaasaaegsed vedrud erinevad mõõtmete, traadi läbimõõdu ja vetruvate omaduste poolest).

Kaasaaegsel mööblil koos üksikute vedrudega kasutatakse erinevaid liike vedruplokke: pidevpunutisena, kahekoonuselised vedrud, ühendatud spiraalidena. Remondi käigus harilikult sellised plokid vahetatakse uutega. Plokke, erinevaid kujult ja konstruktsioonilt, mõõtmetelt – võib valmistada spetsiaalsetes ettevõtetes ja seotud koopereerivatele sidemetele või valmistatud otseselt remontmööbli ettevõttes igal konkreetsel juhul.

Vanasti pehmete osade elastseteks alusteks kasutati tekstiillinte või rihmasid. Säilinud vanad rihmad, näha istme altpoolt, kasutatakse uuesti, kinnitades neid dubleerimise teel tiheda tugeva riidega seestpoolt. Kaotatud rihmade asemele tehakse uued presendist, purjeriidest või mitmekihiliselt asetatud lõuendist. Sama kehtib alusele tervikliku riidetüki kinnitamisel.

Kaasaaegsel mööblil elastiliseks aluseks äravõetavatele patjadele kasutatakse toote karkassil ka tõmbevedrudega metallilinte, aga samuti nööre, nöörpalmikuid ja sünteetilisi materjale (kummist, polivinüülklooridist). Elastsed lindid võivad olla kahte tüüpi: kummist ja kummikangast (kanga tüübiks on puldan, immutatud painduva kummiga). Linte lastakse välja pikkustega mitte vähem kui 2 m, laiusega 50 ja 30 mm, paksusega 4 mm.

Polsterja kattematerjalid Vanadel mööblitel kasutatavad polsterja kattematerjalid olid loomse päritoluga, enamasti kasutati hobuste ja lehmade jõhvi. Restaureerimistöödel võib jõhve, mis on hästi säilinud, kasutada peale eritöötlust. Selleks neid desinfitseeritakse erikambrites formaliini aurudega, siis kuivatatakse hea ventilatsiooni käes. Edasi jõhvid pestakse soojas vees seebiga, puhastatakse võõrast prahist, pulstunud käkrad kobestatakse. Suurte kadude puhul lisatakse analoogilisi materjale vanadest või uutest toodetest.

Lokkis hobusejõhvi mööblile töödeldatakse kõikidest hobusejõhvi liikidest ja hangitakse keerdus nööri sarnastena. Keerdude töötlemiseks jõhv keerutatakse tihedalt spiraalselt nööriks ja keedetakse keevas vees 2,5…3 tunni jooksul koos järgneva karastamisega kuivatuskambris t 95…100 C. Keerdus jõhv-nöör peale lahtikerimist ja kobestamist kujutab endast kohevat vetruvat jõhvmassi.

Vanasti kasutati peale jõhvi ka seaharjaseid ja villa, sulgi ja udusulgi, kuid restaureerimisel need materjalid, nagu reegel, asendatakse seoses nende täieliku kulumisega.

Pehmel mööblil kasutatavatest taimse päritoluga materjalideks olid: mererohi, palmi kiud, mehhiko kiud (saadakse aaloe ja agaavi lehtedest) – fiiber, niinekiud, puuvilla vatt. Neid materjale restaureerimistöödel võimaluse korral kasutatakse peale vastavat töötlust.

Kaasaaegsel mööblil pehmete osade formeerimisel kasutatakse nii looduslikke, kui ka sünteetilisi materjale. Nendeks on: riiete vatt ja mööbli puuvillriie; puuvillane mööbli vatiin, mis kujutab endast vati kihte, mis on kaetud pakkeriidega ühelt või kahelt poolt ja niitidega läbi tepitud; vatiin – paljukordselt kihtidena vatirull, läbi õmmeldud lõngaga; vatiliin – puuvillase vati kihid, mis on omavahel liimitud emulsiooniga. Sünteetilisteks materjalideks: poliuretaan poroplast-poroloon, mis lastakse välja lehtedena paksusega 5…10, 10…30, 30…50 ja 50…100 mm; elastne penopoliuretaan külma formeerimisega, millest saadakse valmis ilmavedrudeta pehmed osad vormi valamise teel; penokummist tooted standardsete mõõtmete plokkidena, millest valmistatakse pehmed osad patjadele.

Mööbli-, katteja pealistuskangad Kattekangaid kasutatakse aluse ja vedrude katteks, polstri ja ääriste kujundamiseks. Niisugusteks kangasteks on krobelised tehnilised hõreda linase sidusega linakanepihibiski madala numbriliste niitidega; kotikangas (kotiriie) erinevate tihedustega vedrude katteks ja elastsete alustena; karm bjass madala numbrilise koortniidiga; märja ketrusega karm kangas karmi linase madalate numbrite takuniidiga; karm mitkal – puuvillriie mitkallise siduvusega. 

Pealistuskangaid kasutatakse pehme mööbli välimisteks kateteks. Erinevatel ajaloolistel perioodidel kasutati mööbli katteks mitmesuguseid materjale. Seepärast kattekangad, kui ta on esialgne, on üheks täiendusvahendiks restaureeritaval mööblil.

Sel juhul, kui vanal tootel on säilinud esialgne pealistuskangas, ta võetakse ettevaatlikult maha, mitte lubades uute defektide tekkimises materjalile ja peale puhastust kasutatakse uuesti. 

Kangaid puhastatakse perklooretileeniga – värvitu lahusti vedelikuna eetri lõhnaga, ei ole plahvatusohtlik, ei põle. Avaldab kerget narkootilist toimet. Kangas asetatakse lahustisse 30 minutiks. Väga tugeval määrdumisel kasutatakse pehmet pintslit või tampooni (lokaalselt). Lahustit vahetatakse kaks korda. 

Kangad, mida on töödeldud perklooretileenis, säilitavad loomuliku pehmuse. Kanga tugevus ja kokkutõmme ei muutu. Peale puhastust on tähele pandud teatud “elavnemine” siidi ja villa värvuses, kangas omandab loomuliku läike, pehmuse ja siidisuse.

Naturaalset nahka puhastatakse määrdumisel 72% etüülpiiritusega. Pehmendamiseks kasutatakse kreeme ja emulsioone, millede koostis sõltub naha liigist.

Kaasaaegse pehme mööbli remontimisel pealistuskangaste valik on tingitud kunstilis-konstruktiivsest eseme lahendusest, kasutamise tingimustest, aga samuti tellija soovidest. 

Tekstiiltööstus laseb välja mitmesuguseid mööblikangaid: siledalt värvitud, polsterdus ja kirjukoelised puuvillkangad, villased ja segakangad. Nendekson: gobelään, maket, rips, plüüs, mööbli tikkriie (triibuline madratsiriie).

Gobelään – rasked kangad, väljatöötatud mitmevärvilistest puuvillkangastest, staapelkiududest, villase ja teistest niitidest. Kanga laius 130… 150 cm.

 Maket – puuvillane mustriline kangas, vähem tihe ja rohkem õhukesem kui gobelään. Kanga laius 114…150 cm. 

Rips – kõva, tugev värviline kangas iseloomuliku vorbilisusega, väljatöötatud villast, puuvillast ja tselluloosivillast. Kanga laius 115…131 cm.

Plüüs – rohkem raskem karvastatud puuvillasest ja villasest kangas. Villane plüüs – puuvillane kangas villase karvastusega. Plüüsi paksus 5…8 mm, laius 114…128 cm. 

Mööbli tikkriie – polstri ja harvemini kirjukirjalised kangad puuvilla ja linasest niitidega, kasutatakse peamiselt matratsite valmistamiseks.

Sidumisja õmblucmaterjalid need on põhiliselt linakanepi keerutatud nöörid diameetriga 1; 1,5; 2; 2,2; 2,6; 3 mm ja sidumisnöör diameetri-ga 1,5 mm.