MÖÖBLI REMONDI JA UUENDAMISE LIIGID

Mööbli remonti vastavalt teostatud tööde mahule võib tinglikult jagada väikesteks, keskmisteks ja suurteks töödeks.

Väikesteks remonditöödeks, mida teostatakse tellija kodus on:

• tappühenduste tugevdamine ilma mööbli lahtivõtmiseta
• kinnitus ja esipindade suluste vahetus või tugevdamine (tõmmitsad, riiulikandurid, lukud jpm.)
• liikuvate riiulite, peeglite, klaaside jm. paigaldus
• massiivpuidult ja pealistuselt väikeste defektide (pinnud, praod, muljutised, kriimustused jne.) kõrvaldamine
• mööbli lakitud ja poleeritud pindade värskendamine ja läike taastamine
• pehme mööbli remont ja ülevenitus

Keskmised remonttööd peale ülalmainitud tööde sisaldavad endas järgmisi töid:

• mööbli üksikute detailide või sõlmede osalise või täieliku remontimise
• purunenud jalgade, kreppliistude, pilastrite, pealistuse jm.
• Vahetust pindade viimistluse uuesti viimistlust
• pehme mööbli remonti—karkassi tugevdamist, vedrude asendamist, katte- ja polsterdusmaterjali vahetust
  
  
  Suurtel remonttöödel koos taastamistöödega uuendatakse vananenud vormid, muudetakse toote konstruktsiooni vastavalt tellija soovile.
  Keskmised  ja  suured  remonttööd  vajavad puidutööpinkide kasutamist seejuures ohutustehnika nõuete täitmist, sellepärast harilikult tehakse remonttöid ettevõtetes, mis võivad olla spetsialiseeritud, osaliselt spetsialiseeritud või universaalettevõtted.

Spetsialiseeritud ettevõtted teostavad remonti ainult üksikutel mööbli liikidel: korpus-, pehme-, köögi-, sõrestikmööblil. Osaliselt spetsialiseeritud korpus- ja köögimööblil, pehmel ja sõrestikmööblil. Universaalsete- võtetes, mis koosnevad spetsialiseeritud osakondadest või tsehhidest – teostavad kõiki liike remonttöid.

Mööblil peab remondi tulemusena olema kindlustatud tugevus ja konstruktsioonide pikaealisus, sisemistel ja välimistel pindadel nähtavate defektide puudumine, kõrged viimistluskatete dekoratiivsed ja kasutamis- kvaliteedi nõuded.

Koos vana mööbli remondiga võib vastavalt tellija soovile, teostada selle uuendamine, mis seisneb konstruktsiooni, kuju, gabariitide, dekoratiivsete osade ja viimistluse muutmises.

Vana mööbel—mugav, valmistatud ökoloogiliselt naturaalsetest puhastest materjalidest, kuid kohmakas ja raske – ei rahulda elu nõudeid kaasaaegsetes korterites. Ta võtab palju ruumi eluruumides, väljaulatuvad karniisid ja soklid ei võimalda paigutada esemeid tihedalt, mis vähendab vaba ruumi ja loob ebamugavusi ruumide koristamisel. Koos sellega niisugune mööbel—rekonstrueeritud ja uuendatud võib sobida kaasaaegsesse interjööri, aga säilitatud vanad  dekoratiivsed osad võivad anda interjöörile erilise koloriidi ja individuaalsuse.

Niisuguse töö teostamisse tuleb kaasa haarata mööbli kunstnik- konstruktor, kes arvestab esteetilisi mugavusnõudeid, konstruktsiooni ratsionaalsust, materjalide kasutamise ökonoomsust. Vanade toodete rekonstrueerimisel tuleb püüda selleni, et mööbel oleks lahtivõetav, mis annab võimaluse mehhaniseerida tehnoloogilisi operatsioone ja samuti kergendada toote transportimist.

Konstruktiivne uuendamine ja mööbli remont omab suurt majanduslikku tähendust, mis võimaldab materiaalsete väärtuste  eriti puitmaterjalide kokkuhoidu.

Rekonstrueerimist ja uuendamist võib teostada 20-50ndatel aastatel tehtud mööblil, kuna nad on enamasti tehtud erinevate stiilide seguna, madala maitsega, tihtilugu ebaratsionaalsed  konstruktsioonilt, kohmakad. Vaatamata, et see mööbel muutub aja jooksul kultuuripärandiks, suur sellise mööbli hulk garanteerib nende säilimise ajaloos. Vanema perioodi mööblit, aga  samuti  kaasaaegset autoritaarset mööblit ei tuleks uuendada vaid ainult restaureerida.

Mööbli konstruktsiooni uuendatakse eelkõige kohmakatel esemetel: riide- ja pesukappidel, puhvetkappidel, raamatukappidel, vooditel, diivanitel ja tugitoolidel.

Kolmepoolsed riide- või pesukapid vananenud raam- või plaatkonstruktsioonidega kohmakate pilastrikastidega, raskete välimiste sahtlitega kapi alumises osas, viguursete jalgadega, milledel on harilikult fassaadpindadel vigastused pealistuses,  killud väljas, muljutised—tuleb ümber teha, vahetades kasti sileda plaadiga, katkised jalad – kindla ääreliistuga, eemaldades sahtlid, mis teeb kapi rohkem madalamaks. Ülejäänud kapi detailidest saab valmistada kombineeritud kapid  kaasaaegse  konstruktsiooniga või näiteks koridori riietenagid.

Vanamoodsat kolmepoolset  raamustega raamatukappi (joon.1. a) võib remondi käigus moderniseerida.  Esimeses  variandis (joon.1. b) raamatu- kapp on muudetud kombineeritud, mitmefunktsiooniliseks; kastide osa on vahetatud tasase plaadiga, jalapink—jalgadega. Teises variandis (joon.1.c) kapi alumine osa on ära lõigatud, kapp on asetatud kõrgele jalapingile, kastiosa on asendatud tasase plaadiga, klaasid  on kaunistatud metalljoodisega. Kappi võime kasutada raamatukapina või vitriinkapina. Alumisest kapi osast sel  juhul  võime kasutada tumbana voodipesu hoidmiseks jne..

Joonis 1. Raamatukapp (a) ja selle uuendamise variandid (b, c)

Raske kohmakas puhvetkapp (joon.2.a) vigastustega fassaad- ja horisontaalsetel pindadel, pilastritel, jalgadel -- võib jagada 2 osaks ja saada kerged madalad kapikesed (joon.2. b, c).

Pehmel mööblil (joon.3.a) harilikult uuendatakse käetoed, vahetades rasked ja kohmakad kergete plaatkonstruktsioonidega (joon.3. b) või riidega kaetult (joon.3.c), kaunistades nööpidega, läbiteppimist jm..