PEHME MÖÖBLI OSADE REMONT JA RESTAUREERIMINE

Pehme mööbli osade liigid ja toodete klassifikatsioon

Pehme mööbli iga toode koosneb kandvatest konstruktsioonidest – karkassist ja pehmetest funktsionaalsetest osadest – pehmetest istmetest, seljatagustest ja äravõetavatest patjadest.

Pehme osa koosneb alusest, vetruvast osast ja kattematerjalidest (kangastest). 

Alused võivad olla jäigad ja elastsed. Jäikadeks alusteks on raamid ja karbid summutamisega vineerist, kõvast puitkiudplaadist, tisleriplaadist, painutatudliimitud osadest.

Summutites õhu paremaks ventileerimiseks on läbivad avad diameetriga 20…25 mm, omavahelised avade kaugused 200…300 mm.

Elastseteks alusteks on võrgulised kummilintide või vedrudega raamid ja karbid. Kummilindid asetatakse nii, et nende telgede vahekaugused oleks 130…150 mm. Vedrud “uss” paigaldatakse niiviisi, et nende tsentrite vaheline kaugus moodustuks 80…100 mm.

Pehmete elementide vetruvateks osadeks on kokkusurutavad vedrud, vedruplokid, elastsetest materjalidest kattega või asendatavad padjad käsnkummist või penopolüuretaanist.

Põhinõuded, mida esitatakse pehmele mööblile – see on ekspluateerimise protsessis antud pehmuse, tugevuse ja pehmete osade kuju säilitamine mööblil.

Pehme mööbli kvaliteeti iseloomustatakse komfordiga (mugavusega) ja välise kujundusega. Mugavuse kindlustamiseks konstrueeritakse pehmed osad niisuguse arvestusega, et inimese kehakaal jaotuks võimalikult üht laselt antud osa pinnale ja seejuures ei tekiks soovimatuid surve kontsentratsioone üksikutele keha osadele.

Üks põhilisi pehme mööbli mugavuse näitajaid on pehmus, mis sõltub pehme osa aluse liigist, vetruvate osade konstruktsioonist, kattematerjalide iseloomust ja katte paksusest. Pehmuse all mõistetakse pehmete osade võimet deformeeruda (kokku suruda) inimese keha tegevuse tagajärjel.

Kaasaaegsel mööblil on väljatöötatud pehmuse näitajate klassifikatsioon pehmetele osadele viies pehmuse kategoorias – kõrgemast (0) kuni neljandani. Möödunud aastate mööblit on võetud tingimisi jagada pehmeks, poolpehmeks ja jäigaks.
 

Pehmel mööblil (iste ja seljatagune) jäiga alusega vetruv osa peab koosnema kokkusurutavatest vedrudest ja elastsest kattematerjalist paksusega 30..50 mm või käsnkummist matist või võrdväärse temaga vetruvuselt elastse materjaliga paksusega 80…100 mm; elastse alusega katte paksus peab olema 50…60 mm (vedrudeta pehmel osal). Poolpehmel mööblil jäiga alusega kate peab olema elastsest materjalist paksusega 30…40 mm ja elastse alusega – sama kate paksusega 20…30 mm. Jäikade istmetega ja seljatagustega mööblil tehakse alus ilma katteta või kattega elastsest materjalist paksusega 10 mm. 

Remonti või restaureerimisele tulev pehme mööbel on olmemööbel: diivanid, diivanvoodid, tugitoolvoodid, voodid, madratsid, tugitoolid, toolid, tumbad.

Diivanid, diivanvoodid võivad olla käetugedega või ilma nendeta, seljatoega või ilma, sektsiooniliste või üheosalise istme ja seljatoega, aga samuti nurga või kõverjoonelise kujuga. Diivanite eriliigitused – kušettdiivan ilma käetugedeta, mõningatel juhtudel patjadega seljatoe asemel; kušett – kitsas diivan ilma seljatoeta, mõnikord kohtab peaalusega.

Tugitoolvoodid on harilikult kahese istme või kahese seljatoega, mida laiali asetades saab moodustada magamisaseme.

Ühekohalised, pooleteisekohalised ja kahekohalised voodid võivad olla karkassiga ja rippuvate plaatidega. Voodite iseloomulik erisus võib olla vedrumadratsite või ilma vedrudeta madratsite arv.

Karkassvoodid koosnevad pea ja jalaplaadist, mis on ühendatud sarjedega või raamalusega, millele asetatakse vedrumadrats või ilma vedrudeta madrats. Rippuvate plaatidega voodites puuduvad sarjed, aga seljatoed kinnitatakse otseselt vedrumadratsi külge, mis omab jalgu.

Tugitoolid, toolid ja tumbad liigitatakse jäikadeks, poolpehmeteks ja pehmeteks. Pehmuse määravaks teguriks on iste. Jäikadeks on toolid ja tugitoolid punutud istmetega, poolpehmeteks – toolid ja tugitoolid, millede istmed omavad katet elastsetest materjalidest paksusega 20…40 mm vastavalt alusest (jäigast või elastsest). Pehmeks loetakse tooted, mille istmed omavad jäiga või elastse aluse, survevedrud ja elastsed kattematerjalid paksusega 30…50 mm. 

Pehme mööbli remondiprotsessi pikkus ja töömahukus oleneb toote konstruktsioonist ja kujust, kasutatavatest materjalidest, poolfabrikaatidest ja toorikutest, remondi organiseerimise tasemest ja töölise kvalifikatsioonist. Remondiprotsess koosneb kahest põhilisest etapist: pehmete osade lahtivõtmine ja lahtivõetud mööbli pehmete osade formeerimine.

Kaasaaegse mööbli remontimisel vastavalt lahtivõtmisel defektide selginemisel töökulutuste vähendamiseks ja toote kvaliteedi tõstmiseks võib toimuda pehmete osade rekonstrueerimine, vanaaegse mööbli restaureerimisel konstruktsioon ja tehnoloogia ei muutu.