Pealistuse defektide kõrvaldamine

Pealistuse defekte kohtame kilpja prussikdetailide külgedel ja servadel spooni mahakoorumisena, määrdumisena, kildudena, lõhedena, kriimustustena või muljutistena. Defektidega toodet või detaili remonditakse horisontaalses asendis. Enne defektide eemaldamist vana pealistuse viimistluskate harilikult eemaldatakse.

Pundumine õhumullide kujulisena parandatakse-- vigastatud koha lahtilõikamisega pikikiudu keskkohast terava noa või skarpelliga 30 – 45 nurga all, viies liimi pealistuse alla ja hõõrudes teda kuuma hõõrumishaamriga.

Detaili servadest koorumine parandatakse järgmise viisil: kergelt üles tõstes spooni viiakse tema alla tisleriliimi ja surutakse läbi paberist riba kuuma triikrauga kinni.  

Kui lahtitulnud pealistust ei ole võimalik kinnitada eelpool toodud meetoditega: purunenud alus (näiteks, putukvigastustega),  tugevalt on kaotatud pealistust ja tuleb tuua spooni mittenähtavatelt pindadelt fassaadpinnale, siis vana pealistus võetakse maha ja liimitakse uuesti.

Vana pealistust võetakse maha õhukese ja laia ümmardatud otsaga metallnoaga, mis surutakse pealistuse alla, kergelt teda tõstes. Kui liim hoiab nõrgalt, mahavõtmist teostatakse kuivalt. Kui see ei õnnestu, pannakse pinnale kuum triikraud,  pannes talle alla kartongi, paksu paberi või õhukese spoonilehe. Siis kui see meetod ei aita, viiakse väikestele pindadele pealistuse alla pritsiga etüülpiiritust,  mis kutsub esile liimi kristalliseerumise ja lagundab liimi.

Mõningatel juhtudel tuleb minna pealistuse aurutamiseni, pannes kokkupandud mitmest kihist niiske riide,  mille peale asetatakse mõõdukalt kuum triikraud. Siiski seejuures puit paisub, spoon võib kaarduda kuivamise käigus, seepärast peale mahavõtmist spooni hoitakse pressi all kuni täieliku kuivamiseni. Mõnikord kasutatakse niisugust vana meetodit nagu spooni pinnale ööseks märja saepurukihi asetamist. Hommikuks spoon kergelt koorub, kuid seejuures on samad võimalused ja tagajärjed nagu olid nad eelmises viisis.

Spooni mahavõtmisel kõveratelt pindadelt eelnevalt valmistatakse samasuguse kõverusega šabloon, temale asetatakse mahavõetud pealistus, et ta säilitaks oma kuju, ei puruneks. Seda šablooni on hiljem võimalik kasutada pealistuse pealeliimimisel surveks.

Erilist ettevaatust on vajalik säilitada spooni mahavõtmisel salmiliselt puidult ja pahalt – ta lõheneb kergelt.

Enne uuesti liimimist vanalt pealistuselt ja aluselt sooja veega ja käsnaga eemaldatakse vana liimi jäänused. Alusel parandatakse kõik defektid (lõhed, killud, muljutised) samast puidust lappidega või pahtliga, mis on tehtud kondi ja nahaliimist ja peeneks tambitud puidusöest. Vajadusel teostatakse kaaplehega kaapimine aluse ja spooni pindadel.

Kui vana spoon on muutunud liiga õhukeseks ja kaapimisel eelmiste remontide tagajärjel, teda dubleeritakse höövelspooniga, näiteks, pähkliga või kooritud spooniga,  liimides teda alumisele poolele.

Pealistuseks kasutatakse kõrgekvaliteedilist kondi ja nahaliimi. Liim kantakse mõlemale liimitavale pinnale: alusele ja pealistusele ning hoolikalt tasandatakse pintsliga.

Traditsioonilise pealistuskihi liimimine viis – pealistuse pealehõõrumine (joon. 20. a). Pealeasetatud pealistus pealt niisutatakse sooja veega, et ära hoida servade keerdumine ja kaardumine, siis triigitakse kuuma triikrauaga keskelt äärte suunas. Liim soojeneb ja hakkab voolama. Liigne liim eemaldatakse tugeva hõõrumise tulemusena,  triikides pealistust hõõrumisvasaraga, mida hoitakse ühe või kahe käega ja olenevalt spooni paksusest ja vajalikust jõust – tehes siksakikujulisi käike puidu pikikiudu tooriku keskelt äärte suunas. Haamri liikumised peavad olema üksteise järel ja korduma kuni täieliku jahtumiseni ja pealistuse liimimisena antud lõigul. Samal viisil liimitakse järgnevad pealistuse lõigud.

 

Hõõrumisega pealistust kasutatakse väiksemate tasapinnaliste detailide remontimisel, kui vana spoon kujutab endast ühtset küllalt tugevat lehte või sel juhul kui liimitakse uus spoon kaotatud asemele ilma puidutekstuuri valimata.

Pealistuse hõõrumise meetod vajab teatud kogemusi ja ei kindlusta alati kõrget liimimise kvaliteeti, seepärast kasutatakse lamedate detailide pressimist pressidega või klamberpitskruvidega. Seejuures pakk, mis koosneb alusest,  pealistusest,  pehmetest vahedest ja metallplaatidest,  surutakse kinni paksude puidust liistude vahel. Vahe peab olema suurem detaili mõõtmetest.

Nahkja kondiliimide kasutamisel pealistamisel metallplaadid soojendatakse temperatuurini 70-80 C, mis aitab kaasa liimi viskoossuse vähenemisele, ühtlaseks jaotuseks pealistuse all ja kindlustab kõrge liimimise kvaliteedi. Et hoida ära metallplaatide kokkuliimimine – pealistuse pinnale asetatakse mõned kihid õhukest paberit, näiteks, ajalehe (pehme vahekiht). Kui pealistuse kiht on ebatasane, siis metallplaadi alla asetatakse leht tihedat kartongi,  mis kompenseerib pealistuse erineva paksuse ja kindlustab ühtlasema surve pressimisel.

Kõverjoonelised pinnad pealistatakse puistekottide abil (joon. 20. b), kujutades endast metallkaste või tihedast riidest kotte, mis on täidetud kuuma liivaga. Liivakaste kasutatakse kumerate pealistuspindade, näiteks, kummutite seinad,  kapiuksed (barokk ja rokokoo stiilil). Pealistusele minev detail surutakse liiva sisse, määratakse tema asend. Siis ettevaatlikult võetakse detail välja,  kantakse tema pinnale liim ja asetatakse peale pealistus, mis kinnitatakse mõnedest kohtadest haakidega. Asetatakse detail liivas olevasse süvendisse ja surutakse kokku raskustega.

Nõgusatel pindadel kasutatakse liivakotte,  mis surutakse pitskruvidega või pressiga kinni. Liiva puistetus loob ühtlase surve kogu pinnal. Siin on vaja pealistus kinnitada, nii et ta ei liiguks ära surve ajal.

Ühtlaselt kõverad detailid kinnitatakse pitskruvidega kahe šablooni vahel, milledel on teineteise suhtes vastandprofiilid. Tehakse nad kipsist või tihedalt kokkusurutud liistudest. Pealistuse ja šabloonpindade vahele asetatakse kummimatid.

Nendel detailidel või osadel, milledel on suured kõverused, kasutatakse vastasprofiili surveid, mis on valmistatud massiivpuidust.

Glutiinliimidega liimimisel detailide hoidmine surve all on umbes 12-24 tundi, peale surve mahavõtmist 3st kuni 7 ööpäevani.

Väiksed spooni kühmud ja lohud, mis on hästi näha kaldvalguses, eriti hästi poleeritud pindadel, tuleb hoolikalt uurida,  et teada nende ilmumise põhjus. Kui need defektid on esile kutsutud hoolimatu aluse ettevalmistusega (joon. 21. a), mida võib kindlaks teha koputamisega, katsumisega – siis seisab küsimus nende kaotamisest. Otsustamine sõltub mööbli väärtusest, kuivõrd vajatakse täiendavat restaureerimist. Õhumulli eemaldamiseks, mis väljendub aluse pinnal lohuga, tuleb spoon lõhki lõigata ja üles tõsta, viia tema alla liim koos täiteainega ja hõõruda spoon kinni (paks ja õhuke spoon võib seejuures puruneda). Oksa kohal oleva kühmu eemaldamiseks on vajalik eemaldada oks, parandada ava korgiga samast puiduliigist kui on alus ja üle liimida spooniga.

 

Lohk remonditakse lapiga ja uuesti liimitakse eelnevalt mahavõetud spoon.

Väiksemad muljutised pealistuspinnal eemaldatakse mitmekordsete läbi niiske riide kuuma triikraua surumistega. Eralduv aur kutsub esile puidu paisumise ja kiudude sirgeks tõmbamise.

Väiksed lõhed, killud, putukvigastuste jäljed tehakse korda mastiksiga või pahtliga, mis on spooni värvusega.

Sügavad lõhed,  killud, muljutised parandatakse lappidega, mis peavad olema hoolikalt valitud spooni tekstuuri ja värvuse järgi. Põhiline ülesanne – teha lapid võimalikult vähemärgatavateks. Tihti neid tehakse ovaalidena, ringidena, rombidena, pikendatud piki puidukiude, aga äärtel kolmnurkadena (joon. 21. b).

Kui on vajadus jätkata spooni pikkuses, siis ühendatakse nad kiiludena või tehakse sikk-sakk kujulised ühendused (joon. 21. c).

Kui puidu kiud on lookelised või pealistus on tehtud pahast, lappide kujud või jätkamine tehakse vastavalt puidu kiudude joonisele.

Defektne koht joonistatakse lõikuriga ja raiutakse peitliga ja puitvasaraga välja. Valitakse lapp, antakse talle vajalik kuju ja liimitakse tehtud pesasse. Üleliigne liim eemaldatakse.

Korkide ja lappide puit peab olema heledam olemasolevast pealistusest, teda on kerge toonida üldisesse tooni. Ei tohi kasutada rohkem tumedamat puitu, sest sel juhul lapp paistab järsult silma ja et seda vältida tuleb ese üle toonida.