AVALEHT Sissejuhatus I osa MÖÖBLI REMONDI JA RESTAUREERIMISE LIIGID Mööbli vigastused ja nende põhjused Mööbli remondi ja uuendamise liigid Restaureerimise liigid ja meetodid II osa MATERJALID Puitmaterjalid Liimmaterjalid Materjalid viimistluskatete remondiks ja uuendamiseks Materjalid mööbli pehmete osade remondiks III osa TÖÖRIISTAD JA SEADMED Käsitööriistad ja abinõud käsitsi töödeks Elektrikäsitööriistad Töökodade sisustus IV osa MÖÖBLI KONSTRUKTIIVSETE OSADE TAASTAMINE Ettevalmistustööd Seotiste tugevdamine ja taastamine Massivdetailidest mehaaniliste vigastuste kõrvaldamine Pealistuse defektide kõrvaldamine V osa DEKORATIIVSETE OSADE TAASTAMINE Mosaiikkaunistused Nikerdamine Metallist katteosad VI osa VIIMISTLUSKATETE REMONT JA RESTAUREERIMINE Läbipaistev viimistlus Läbipaistmatu viimistlus VII osa PEHME MÖÖBLI OSADE REMONT JA RESTAUREERIMINE Pehme mööbli osade liigid ja toodete klassifikatsioon Punutud istmega tooli restaureerimine Poolpehme istmega tooli restaureerimine Pehme tooli restaureerimine Restaureeritud mööbli hoidmine |
Metallist
katteosad Dekoratiivsete
katteosade valmistamiseks (furnituur) kasutatakse vahe tükkidena
madala
süsinikusisaldusega terast (raud), pronks, vask, valge vask. Rauast osad
nagu hinged, lukud kasutatakse juba kauges
minevikus. Venemaal olid laialt levinud peaalused ja kirstud sepistatud
rauast
katetega. Rautised olid
algul siledate metalli ribadena, siis
lõigatud ja vermitud lintide ja lehtedena. Rautiste, aasade ja
lukkude
ornamendiks kasutati keerde, spiraale, taimelisi motiive. Fooniks
pitsilistel katteosadel
olid toote värvitud pind või paberist värvilised
lindid, mis olid kaetud
vilgukiviga. Pronks – vase
ja tina sulam – kasutati laialdaselt
katetena ja vahetükkidena mööblil ja
interjööris XVII, XVIII ja XIX sajandi
algul. Vastavalt ti na sisaldusele pronksi värv võib olla:
roosa (1…5%), oranž
(5…10%), kollane (15%), kuldne (25%), helesinakas (30%), valge (35%),
helehall
(50%), terashall (65%). Tihti pronksist katteosad ja vahetükid
kullati. Puhast
(või punast) vaske kasutati mööblil tunduvalt harvem
kui tema sulameid. Mõnikord teda kasutati Boulle marketriis
või õhukeste
katteribadena, kuid tihedamini kasutati selleks valgevaske – vase sulam
tsingiga.
Nii nagu pronks võib ka valgevask olenevalt temas sisalduvast
tsingi hulgast omada
mitmesuguseid toone: punane (5%), punakaskollane (10%), helekollane
(25%),
erkkollane (35%), hõbevalge (65%). Kõvadus ja tugevus on
valgevasel madalam kui
vasel ja pronksil. Metallosad
vanal mööblil esi ja kinnitusfurnituuril,
dekoratiivsetel katteosadel omavad harilikult pragusid,
hõõrdumisi, deformatsioone
löökidest, mõlke, väikseid kaotusi ja
lõpuks korrosiooni, mõnikord peaaegu kuni
täieliku kaotuseni. Suurtes
restaureerimistöökodades mööbli metallosade
restaureerimist
teostavad metalliala spetsialistid. Peale toote ülevaatust,
fotograveerimist,
tolmu eemaldamist metallosad võetakse ettevaatlikult maha
puitaluselt. Järgneb
visuaalne ülevaatus, kvaliteetsed keemilised ja
röntgenoloogilised analüüsid
lubavad välja töötada tehnoloogilised soovitused
konkreetsete detailide
restaureerimiseks arvestades materjalide omadusi, millest nad on
tehtud. See on
suunatud eelkõige unikaalsete, suurema väärtusega
mälestusmärkide
restaureerimisele, olles tugevalt purunenud olukorras. Kui
mööbli metallosad on küllalt heas olukorras, nende
mahavõtmise operatsiooni, puhastamise ja konserveerimise teostab
restauraatortisler. Roosted
rauddetailidelt eemaldatakse 15…25%
sööbenaatriumi (kaustiline sooda) lahusega, millesse
asetatakse detailid. Peale
töötlemist raua kloriidide jäätmed pestakse
hoolikalt keevas või destilleeritud
vees maha. Kõiki puhastatud detaile kontrollitakse kloriidide
olemasolu osas
eksikaatoeris (märg kamber). Nende olemasolul ese kaetakse
oranžide tilkadega,
sel juhul loputamist korratakse kuni täieliku kloriidide
eemaldamiseni.
Puhastatud detail kuivatatakse vaakumkapis temperatuuril Korrosiooni
ladestused pronksil, mis on tekkinud soodsates
mööbli ekspluateerimise ja hoidmise tingimustes, moodustub
soodne paatina –
hoiab metalli edaspidise lagunemise eest. Ta katab tiheda tasase kihina
kogu
eseme pinna, taastekitades väikestele detailidele ja reljeefi
vormidele. Soodne
paatina võib omada erinevaid värvuse toone olenevalt
pronksi koosseisust:
rubiinpunane, roheline jt.. Kuid soodsat paatinat kohtab harva.
Mittesoodsates
tingimustes (kõrgendatud niiskus, mustus) moodustub n.n. metsik
paatina, mis ei
kaitse eset edaspidise lagunemise eest ja peab olema kõrvaldatud. Kõrvaldatakse
selline paatina kaustilise sooda lahusega,
sipelghappega, ammoniaagiga, süsihappe ammooniumiga, aga samuti
standardsete puhastusvahenditega,
näiteks, “Osidolom”, “Mefiksom”, sisaldavad abrasiivseid
materjale. Mehaanilisi
puhastusi viiakse läbi valgevase ja kapron harjadega,
skarpellidega. Kullatud
pronksi ei tohi puhastada abrasiivsete ja
keemiliselt aktiivsete materjalidega. Kullatud pinnad pestakse sooja
vee ja
lasteseebiga pehme pintsli või tampooni abil. Pronksi, mis on
kaetud lakiga puhastatakse samuti
seebiveega. Kui laki kihti on vaja uuendada, pronksi poleeritakse ja
tehakse
rasvavabaks, siis soojendatakse tulel mõni sekund, et ta
kolletaks ja koheselt
kaetakse õhukese sellaklaki kihiga. Vasest ja
valgevasest detailid kui nad olid
deformeerunud, algul aetakse sirgeks ja siis puhastatakse samade
koostistega
nagu pronksi. Kaitsekatete loomiseks kasutatakse vaha, sellaklakke,
värnitsat. Mustriliste
valatud detailide mehaanilised vigastused –
kriimustused, sälgud, praod – kõrvaldatakse, täites
neid Woodi kergestisulava
sulamiga järgneva (kunstiliste dekoratiivse ja konserveerimise)
metalli pinna
töötlemisega. Kadunud
fragmendid, täielikult kadunud dekoratiivosad, aga
samuti kinnitusdetailid valmistatakse esialgsete näidiste
järgi. |