Pehme tooli restaureerimine

Pehmete toolide iseärasus on vedrude olemasolu. Et kindlustada vetruvus ja pidev kuju remonditaval pehmel osal – on vajalik vedrude ümbersidumine s.t. kinnitamine teatud asendis. Koonusvedrude ümbersidumine tuleb teostada nii, et nende rõngad kokku vajumisel ei puutuks kokku üksteisega, võiksid vabalt ja hääletult kokku suruda ja sirgeneda.

Koonusvedrude ümbersidumisel kasutatakse äärisaasasid, lihtsaid ja kahekordseid silmussõlmi (joon.31 a). Ümbersidumise puhul (süvisega punumine) sidumisnöör ääristatakse (tehakse silmused) vedru traadi ümber, saades liikuvad sõlmed, mis lubab vedrusid kokku vajutada ja paigaldada neid vajalikku asendisse. Vedrud, mis on paigutatud servadel, surutakse kokku 2/3 , keskmised ½ nende normaalsest kõrgusest. Ääris ümber sidumist teostatakse vedrudel toote vastaspoolelt enda suunas. Algul surutakse kokku kõik vedrude ristised read, siis – pikiread.

Vedrude asend kinnitatakse sõlmelise punumisena, mille puhul sidumisnöör seotakse vedrude keerdude külge liikumatu lihtsa või kahekordse silmussõlmega. Sidumisnööri otsad kinnitatakse istme raami külge.

Kokkusurumine ja sõlmpunumine teostatakse kas sidumisnööriga kahe kordse pikkusega tagasikäiguga või sidumisnööri lõigetega, kokkupandud kahekordselt, kaheks läbikäiguks ühes suunas. On olemas erinevaid skeeme koonusvedrude sidumiseks vastavalt toote konstruktsioonile, vedrude arvule ja mõõtmetele. Harilikult vedrud seotakse risti, pikiti ja diagonaalsuundades ja kinnitatakse igat vedrut kaheksa sõlmega (joon.31 b). Mõningatel juhtudel kasutatakse sidumist ainult risti ja pikisuunas nelja sõlmega vedrude kinnitamist. Seejuures tehakse vahepealset sidumist ühe või kahe sidumisnööriga vedruridade vahel (joon.31 c d).

Istmetele eesmise käigu äärisega ülemistele keerdudele vedrude eesmise ja küljeridadele välimiselt poolt seotakse sidumisnööriga metallvarras diameetriga 5…6 mm.

Vedrutuse pehme osa taastamist on näidatud tooli istme restaureerimisel saksa biidermeieri stiili töö näitel. Toodud näites on kasutatud lihtsat vedrude sidumise viisi. Antud juhul iste – pehmeäärisega eesmise käigu äärisega, vedrusid on täiendatud metallvardaga raamikujuliselt.

Kui istmes on kasutatud vedrusid, siis vastavalt nendest sõltub rihmade kõrgus, mida kasutatakse elastse alusena, kinnitatakse erinevalt: madalate vedrudega, neid lüüakse kinni sarje ülemisele servale; kõrgetel – alumistele (sel juhul vedrud osutuvad asuma sarjevöö seespool). Antud juhul vedrud mitte eriti suurte mõõtmetega – rihmad kinnitatakse raami ülaserva võtetega, mida on kirjeldatud eelpool.

Vedrud paigaldatakse rihmadele sellisel viisil, et nende ülemised otsad, kuhu on sõlmed, oleksid pööratud istme tsentrisse (joon.32 a). Igat vedrut õmmeldakse peene sidumisnööriga rihmade külge kolmes neljas alumise rõnga punktis. Selleks kasutatakse kõverat nõela ja pikka sidumisnööri, mida ei katkestata ühelt vedrult teisele üleminekul. Peale seda kui on õmmeldud viimane vedru, sidumisnöör kinnitatakse tõmmitssõlmega ja lõigatakse üleliigne ära.

Sidumisnööri otsad kinnitatakse tooli külgsarje serva külge papinaeltega, selleks nööri otsad keerutatakse mitte veel sisselöödud naelte ümber poolteist ringi ja kinnitatakse nad, siis lüüakse naelad (joon.32 b) lõpuni sisse. Samasugusel viisil kinnitatakse nöörid tagasarjele, arvestades iga rea vedrude tsentrit.

Ühe nööriotsaga tehakse vajumisega punumisi, tehes äärissõlmed kõikide vedrude ülemistel rõngastel risti ja pikisuunas. Nööri otsad peale vedrude vajutust kinnitatakse naeltega vastaspoole sarjel.

Teise nööriotsaga samas korras seotakse silmussõlmedega äärissõlmede kohtades ja iga vedru keskel üheaegselt sidudes varbraami välimiselt poolt (joon.32 c). Siis tehakse vahepealne põimimine. Seejuures on vajalik jõuda selleni, et kõik nöörid oleksid ühtlaselt pingul, et mitte üks nöör põimimisel ei lõdvestuks järgmise nööriga. Nöörid (sidumisnöörid) peavad olema tugevalt pingutatud ning sõlmed kõvasti seotud.

Järgmine operatsioon – vedruploki katmine kattekangaga (kotiriie), mida lüüakse sarjede ülemistele servadele papinaeltega mõõtmetega 2x20 mm või polstrinaeltega mõõtmetega 1,8x20 mm sammuga mitte vähem kui 50 mm. Peale kinnitatud kattekangas õmmeldakse nööriga või keerutatud sidumisnööriga (diameetriga 1,5…2 mm) mitte vähem kui kolmest kohast iga vedru ülemiste rõngaste külge (joon.32 d). Õmblemise kohtades sõlmed ja ülemineku sidumisnöör pingutatakse tugevalt sõlmest sõlmeni. Kattekanga peale, vedrudele peale tõmmatud, laotakse polstrimaterjali kiht (hobusejõhv), mille kinnitamiseks tehakse kangale eelnevalt teppimine keerutatud sidumisnöörist sammuga 250…300 mm. Teppimise alla asetatakse polstrimaterjal, laotades teda algul istme äärtele, siis keskele, formeerides tasase ja tiheda kihi kogu istme pinnal.

Laiali laotatud hobusejõhv kaetakse teise kihi kattekangaga, mida traageldatakse kotiriide külge, kattes vedrud või ajutiselt kinnitatakse papinaeltega sarjede külge. Peale seda õmmeldakse kattekiht läbi, lõpetades kattekangaste vahel, kaheotsalise nõela abil algul pikiäärt kaugusega servast 150…160 mm ja siis istme keskelt (joon.32 e). Teppimise samm peab olema 200…220 mm. Peale kattematerjali läbiõmblemist tõmmatakse naelad välja (mis ajutiselt kinnitasid vaheriiet) ja täiendavalt laotakse tema alla tihe kiht polstrimaterjali äärise moodustamiseks. Siis kattekiht pingutatakse ja lüüakse lõplikult kinni polstrinaeltega 2x20 mm sammuga 40…45 mm. Sõlmed peavad seejuures olema hoolikalt viimistletud ja tasandatud ja läbi õmmeldud sidumisnööriga.

Ettevalmistatud äärised õmmeldakse läbi (tepitakse) nagu on näidatud (joon.32 g), kaasa haarates ka esimesed keerud ja traadi sidumise vedrude äärmistes ridades. Teppimise samm on 20…25 mm. Tepitud ääris peab olema tasane, tugev, ilma kuhjatiste ja rippes olevana.

Edasi laotakse istmele vatikiht ning sellele puuvillriie või bjass, mida pingutatakse tugevalt ja õmmeldakse äärise külge niitidega või lüüakse kinni polstrinaeltega. Peale seda toode viimistletakse lõplikult ja siis tõmmatakse iste üle pealistuskangaga. Pealistuskangas peab olema pingutatud pehmele osale pidades kinni joonise sümmeetriast, ilma kortsudeta ja viltususeta, ümber keerates servadel ja kindlalt kinnitatud karkassi külge polstrinaeltega sammuga 20…30 mm, ilma allakeeramiseta külgeliimitud servadele. Pealistuse äär kaetakse dekoratiivse ääristusega. Restaureeritud tool on näidatud joon.33.