AVALEHT Sissejuhatus I osa MÖÖBLI REMONDI JA RESTAUREERIMISE LIIGID Mööbli vigastused ja nende põhjused Mööbli remondi ja uuendamise liigid Restaureerimise liigid ja meetodid II osa MATERJALID Puitmaterjalid Liimmaterjalid Materjalid viimistluskatete remondiks ja uuendamiseks Materjalid mööbli pehmete osade remondiks III osa TÖÖRIISTAD JA SEADMED Käsitööriistad ja abinõud käsitsi töödeks Elektrikäsitööriistad Töökodade sisustus IV osa MÖÖBLI KONSTRUKTIIVSETE OSADE TAASTAMINE Ettevalmistustööd Seotiste tugevdamine ja taastamine Massivdetailidest mehaaniliste vigastuste kõrvaldamine Pealistuse defektide kõrvaldamine V osa DEKORATIIVSETE OSADE TAASTAMINE Mosaiikkaunistused Nikerdamine Metallist katteosad VI osa VIIMISTLUSKATETE REMONT JA RESTAUREERIMINE Läbipaistev viimistlus Läbipaistmatu viimistlus VII osa PEHME MÖÖBLI OSADE REMONT JA RESTAUREERIMINE Pehme mööbli osade liigid ja toodete klassifikatsioon Punutud istmega tooli restaureerimine Poolpehme istmega tooli restaureerimine Pehme tooli restaureerimine Restaureeritud mööbli hoidmin |
|
Mööbli remondi ja
restaureerimise liigid
MÖÖBLI VIGASTUSED JA NENDE PÕHJUSED Põhjused,
millest on mööblil tekkinud erinevad vigastused ja
defektid—võib jagada
järgmistesse rühmadesse: a)
loomulik
materjalide vananemine (puit, liimid, viimistlus, pealistus jm.)
ning nende kulumine kasutamise käigus.
b)
materjalide
mittepiisavalt kõrge kvaliteet ja mittekvaliteetne toode- te
valmistamine.
c)
kasutamise
või hoidmise ebasobivad tingimused.
d) oskamatu eelnev remont ja restaureerimine Loomuliku vananemise või kulumise tulemusena viimistletud pind kaotab läike, tal ilmuvad kriimustused, kulumise jäljed jne.. Läbipaistval viimistlusel puidu värv, nagu reegel, muutub rohkem tumedamaks kui algul. Võivad tekkida kulumisjäljed või puidu lagunemine (eriti pealistamisel) mööbli liikuvatel osadel – uksed, sahtlid jm.. Liimi vananemise tulemusena nõrgenevad tappseotised, laguneb inkrustatsioon, marketi (puitmosaiik) jne.. Pehmel mööblil kuluvad pealistusmaterjalid, kattematerjalid, deformeeruvad ja purunevad vedrud. Nende defektidega
mööbel vajab mitte eriti suuri remonditöid. Kui ese ei
oma teisi vigastusi ja on muuseumi eksponaat, võib öelda,
et ta on heas
seisukorras ja ei pea teda restaureerima. Aja
jäljed annavad talle erilise väärtuse.
Sellistel juhtudel on vajalik
minimaalne restaureerimine –
konstruktsiooni tugevdamine, mustuse ja
tolmu eemaldamine puidu pinnalt, pealistusmaterjalilt ja
dekoratiivsetelt
osadelt. Materjali madal kvaliteet ja
hooletu või mittekvaliteetne valmistamine
viivad mööblil plaatmaterjalide osade kaardumiseni,
pealistusmaterjalide
lahtitulekuni, lõhenemiseni, tappseotiste nõrgemiseni
või täieliku
lagunemiseni, mosaiigi (kildtehnika) osade lahtitulekuni. Ühepoolne plaatide
pealistamine, lattide liimimine sileservseotisena kui ei
arvestata puidu süüd ja ehitust kutsub esile kaardumise ja
pragunemise. Väike täpsus
tappseotistel, intarsia ja inkrustatsiooni osadel viib mööbli
nõrgenemiseni ja lagunemiseni, mosaiigi osade kaotamiseni. Nendel eelnevatel juhtudel
remonttööde maht suureneb. Koos konstruktsiooni
tugevdamisega, pealistuse liimimisega, pragude parandusega, kaardumise
kõrvaldamisega tuleb valmistada uusi mosaiigi osasid. Mööbli kasutamise ja
hoidmise ebasobivateks tingimusteks on:
temperatuuri ja õhuniiskuse kõikumine,
kõrgendatud kuivas või niiskes ruumis—teevad suurimat
kahju. Väikestel temperatuuridel
(12o – 18o C) ja õhu niiskusel (50
– 65%) ruumis
tekivad sisemised pinged, mis on seotud kuivamise ja paisumisega puidus
on
vähesed ja puit säilitab oma terviklikkuse. Järsu ja
tähendusliku õhu niiskuse
vähenemisega (talve perioodil
keskküttega majades kui suhteline niiskus langeb kuni 30%), eriti aga nendel
juhtudel kui mööbel on paigutatud
küttekehade ligidale,
sisemised pinged kutsuvad esile kuivamise—võib ületada
puidu tugevuse piiri.
Tagajärjel tekivad massiivpuidus lõhed, otslõhed
mööblijalgades, plaatide ja peenprussdetailide
kaardumine, tappühenduste lagunemine. Ka mööbli hoidmine
kõrgendatud niiskuse tingimustes toob talle
parandamatuid kahjustusi. Kõrgema kui 70% niiskusega ja
õhu soojusega 20o – 25o C
luuakse head tingimused hallituse ja mädanike arenguks, mis
võib viia puidu
täieliku lagunemiseni, samuti ka liimühendustes. Mööbli hoidmisel
pööningutel ja kuurides ning halval hooldamisel puit
nakatub putukvigastustega: toonesepad, majasikud jpt.. Kõige
enam nakatuvad
putukatega varjatud ja ilma viimistluskihita tagumised ja alumised
toote osad. Hooletu ümberkäimine
ja hooldamine ning suured raskused
mööblil – viivad
konstruktsiooni nõrgenemiseni,
mööbli osade lagunemiseni ja kaotuseni (eelkõige
jalgade, sarjede, käetugedel),
muljutiste ilmumine, narmendused, kildude eraldused esipindadel,
pealistuse,
dekoratiivosade ja viimistluskatte purunemiseni. Oskamatu
restaureerimine toob palju
kahju vanale mööblile. Nagu reegel, restaureerimisele tulevad
tooted, mida on
eelnevalt remonditud ja uuendatud. Seejuures toote karkass on tihti
eelnevalt
kinnitatud naeltega ja selle tagajärjel on detailide terviklikkus
rikutud.
Pehmete toolide ja tugitoolide ülemised sarje osad on
paljukordsete remontide
tagajärjel naela- auke täis ja ei ole võimalikud naelu
kinni pidama. Uuendamisel
sageli mitte ainult
võeti maha ja uuendati vana viimistlus- kiht vaid ka puhastati
puidu pind.
Pealistatud spooni paljukordsel puhastamisel tema paksus võib
väheneda niipalju,
et nüüd vajadusel on teda raske taastada. Uuendamisel sageli
hävinevad elevandiluu graveeritud
kaunistused. Viimistlusmaterjalidena
kasutatakse tihti kaasaaegseid, näiteks: nitrolakke ja
nitroemaile, õlilakke ja
vaiklakke, mis mitte ainult moonutab möödunud kultuuride
mälestusmärke, vaid ka
halvendab nende seisukorda. Purunemised ja
defektid, mis on tingitud ebaõigetest hoidmise tingimustest ja
hoidmisest, aga ka oskamatust restaureerimisest või
remondist- vajavad suuremat taastamistööde mahtu. |