MÖÖBLI VIGASTUSED JA NENDE PÕHJUSED

Põhjused, millest on mööblil tekkinud erinevad vigastused ja defektid—võib jagada järgmistesse rühmadesse:

Nende defektidega mööbel vajab mitte eriti suuri remonditöid. Kui ese ei oma teisi vigastusi ja on muuseumi eksponaat, võib öelda, et ta on heas seisukorras ja ei pea teda restaureerima.  Aja jäljed annavad talle erilise väärtuse. Sellistel juhtudel on vajalik minimaalne  restaureerimine – konstruktsiooni  tugevdamine, mustuse ja tolmu eemaldamine puidu pinnalt, pealistusmaterjalilt ja dekoratiivsetelt osadelt.

Materjali madal kvaliteet ja hooletu või mittekvaliteetne valmistamine viivad mööblil plaatmaterjalide osade kaardumiseni, pealistusmaterjalide lahtitulekuni, lõhenemiseni, tappseotiste nõrgemiseni või täieliku lagunemiseni, mosaiigi (kildtehnika) osade lahtitulekuni.

Niisugused puidu vead nagu kaldsüülisus, salmilisus, oksad – vähendavad  puidu mehaanilist  tugevust,  tugevdavad puidu tiheduse erinevusi, kuivamise ebaühtlust.  Nende  põhjuste  tagajärjed viivad toote purunemiseni.

Ühepoolne plaatide pealistamine, lattide liimimine sileservseotisena kui ei arvestata puidu süüd ja ehitust kutsub esile kaardumise ja pragunemise.

Väike täpsus tappseotistel, intarsia ja inkrustatsiooni osadel viib mööbli nõrgenemiseni ja lagunemiseni, mosaiigi osade kaotamiseni.

Nendel eelnevatel juhtudel remonttööde maht suureneb. Koos konstruktsiooni tugevdamisega, pealistuse liimimisega, pragude parandusega, kaardumise kõrvaldamisega tuleb valmistada uusi mosaiigi osasid.

Mööbli kasutamise ja hoidmise ebasobivateks tingimusteks  on: temperatuuri ja õhuniiskuse kõikumine, kõrgendatud kuivas või niiskes ruumis—teevad suurimat kahju.

Väikestel temperatuuridel (12^o – 18^o C) ja õhu niiskusel (50 – 65%) ruumis tekivad sisemised pinged, mis on seotud kuivamise ja paisumisega puidus on vähesed ja puit säilitab oma terviklikkuse. Järsu ja tähendusliku õhu niiskuse vähenemisega (talve  perioodil keskküttega majades kui suhteline niiskus langeb kuni 30%),  eriti  aga nendel juhtudel kui mööbel on paigutatud küttekehade ligidale, sisemised pinged kutsuvad esile kuivamise—võib ületada puidu tugevuse piiri. Tagajärjel tekivad massiivpuidus lõhed, otslõhed mööblijalgades, plaatide ja peenprussdetailide kaardumine, tappühenduste lagunemine.

Ka mööbli hoidmine kõrgendatud niiskuse tingimustes toob talle parandamatuid kahjustusi. Kõrgema kui 70% niiskusega ja õhu soojusega 20^o – 25^o C luuakse head tingimused hallituse ja mädanike arenguks, mis võib viia puidu täieliku lagunemiseni, samuti ka liimühendustes.

Mööbli hoidmisel pööningutel ja kuurides ning halval hooldamisel puit nakatub putukvigastustega: toonesepad, majasikud jpt.. Kõige enam nakatuvad putukatega varjatud ja ilma viimistluskihita tagumised ja alumised toote osad.

Hooletu ümberkäimine ja hooldamine  ning suured raskused mööblil – viivad konstruktsiooni nõrgenemiseni, mööbli osade lagunemiseni ja kaotuseni (eelkõige jalgade, sarjede, käetugedel), muljutiste ilmumine, narmendused, kildude eraldused esipindadel, pealistuse, dekoratiivosade ja viimistluskatte purunemiseni.

Oskamatu restaureerimine toob palju kahju vanale mööblile. Nagu reegel, restaureerimisele tulevad tooted, mida on eelnevalt remonditud ja uuendatud. Seejuures toote karkass on tihti eelnevalt kinnitatud naeltega ja selle tagajärjel on detailide terviklikkus rikutud. Pehmete toolide ja tugitoolide ülemised sarje osad on paljukordsete remontide tagajärjel naela- auke täis ja ei ole võimalikud naelu kinni pidama.

Oskamatu restaureerimise näide on kui vahetatakse originaalmaterjal uuega, mis ei ole alati vastav originaali kvaliteediga, mis viib toote välise ilme halvenemiseni ja tihtilugu ka uute purunemisteni.

Uuendamisel sageli mitte ainult võeti maha ja uuendati vana viimistlus- kiht vaid ka puhastati puidu pind. Pealistatud spooni paljukordsel puhastamisel tema paksus võib väheneda niipalju, et nüüd vajadusel on teda raske taastada. Uuendamisel sageli hävinevad  elevandiluu graveeritud kaunistused. Viimistlusmaterjalidena kasutatakse tihti kaasaaegseid, näiteks: nitrolakke ja nitroemaile, õlilakke ja vaiklakke, mis mitte ainult moonutab möödunud kultuuride mälestusmärke, vaid ka halvendab nende seisukorda.

Purunemised ja defektid, mis on tingitud ebaõigetest hoidmise tingimustest ja hoidmisest, aga ka oskamatust  restaureerimisest või remondist- vajavad suuremat taastamistööde mahtu.